Avaleht Keskkond AASTA KESKKONNATEGU! Olulisim oli kaitsealade moodustamine
AASTA KESKKONNATEGU! Olulisim oli kaitsealade moodustamine
Keskkond
0

AASTA KESKKONNATEGU! Olulisim oli kaitsealade moodustamine

0
Paekna allikajärv Foto: Kuldar Väljataga
Paekna allikajärv
Foto: Kuldar Väljataga

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) valis lõppenud aasta olulisimaks keskkonnateoks Nabala-Tuhala ja Ropka-Ihaste looduskaitsealade moodustamise.

Keskkonnavaenulikeima teo tiitli pälvis seekord Eesti Keemiatööstuse Liit oma kampaaniaga „Meie õnn on meie maavarad“, teatas koda.  EKO valis aasta keskkonnategu ja keskkonnakirve saajat kaheteistkümnendat korda.

„Nii Nabala-Tuhala kui Ropka-Ihaste kaitseala loomise juures on teinud koostööd kohalikud kodanikuliikumised ja keskkonnaministeerium, tahame tunnustada, et need keerulised protsessid on õnnestunud eelmisel aastal edukalt lõpule viia,“ ütles EKO koordinaator Kai Klein. „Kui Nabala-Tuhala kaitseala on näide sellest, et vajadusel suudab riik loodusväärtuste kaitseks otsustavalt tegutseda, siis Ropka-Ihaste kaitseala moodustamine on veninud 20 aastat. See ei ole kindlasti normaalne, kuid meil on hea meel, et lõpuks on otsused ikkagi langetatud,“ selgitas Klein.

Keskkonnaalastest saavutustest hindasid EKO liikmed kõrgelt ka MTÜ Eesti Loodushoiu Keskuse tegevust Eestis väljasurnud tuura taasasustamisel ning maanteeameti aktiivsust loomade rände- ja maanteede konfliktkohtade lahendamisel. Rajatud on Eesti esimene ökodukt ning kahepaiksete tunnelid.

Kaaludes loodust ja elukeskkonda enim mõjutanud tegevusi ja otsuseid 2014. aastal andis EKO keskkonnakirve tiitli Eesti Keemaiatööstuse Liidule, kelle kampaania „Meie õnn on meie maavarad“ propageeris äärmiselt keskkonnavaenulikku suhtumist. „Oleme nördinud, et Eesti suurettevõtted üritavad avalikkusega manipuleerida, esitledes valesid sõnumeid äriliste eesmärkide saavutamiseks,“ märkis Klein, „Keskkonnatasud on oluline motivaator ettevõtete suunamisel keskkonnasäästlikkusele, riik on võtnud õige suuna põlevkivi negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks.“

EKO liikmed tõid lõppenud aasta negatiivsemate tegudena veel välja RMK uue arengukava, mis saadab ühiskonnale sõnumi, et riigi mets kavatsetakse asendada puupõldudega. Samuti keskkonnainvesteeringute keskuse keskkonnahariduse rahastamise reeglite ootamatu muutmise avalikkust kaasamata ning Narva bastionite rekonstrueerimise ajal surma saanu nahkhiired ja kahjustatud elupaigad.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda ühendab kümmet keskkonnaorganisatsiooni: Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Balti Keskkonnafoorum, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing “Sorex”, Läänerannik, Nõmme Tee Selts, Säästva Eesti Instituut, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering.

mm

Kommentaarid