Aasta Lion Kaie Raidma juhib noorte positiivse arengu programmi
Laupäeval Tartus Raatuse koolis toimunud Eesti Lionsi piirkonna laiendatud koosolekul valisid lõvid ühehäälselt tunnustuse Aasta Lion 2015 kandjaks kauaaegse pedagoogi Kaie Raidma.
Kaie on Eestis Rahvusvahelise Lions Klubide Fondi pakutava Lions Quest programmi eestvedaja. See programm võimaldab õpilastel arendada oskusi, mis aitab teha häid otsuseid, otsida efektiivseid probleemilahendusi, selget suhtlusviisi. Kõige enne on aga tarvis koolitada õpetajaid, kes teadmised ja tarkused positiivsest maailmast lasteni viivad.
Mõtteergas ja tegus Kaie Raidma on liikmeks Kohtla-Järve Lionsklubis, kus tegevuse peamised prioriteedid on suunatud Kohtla-Nõmme lastekodust ellu astuvate noorte toetamisele.
Kaie, missuguste emotsioonidega Aasta Lioni tiitli vastu võtsite? Oli ka tahtmine teha südamest üks lõvilik rõõmumöiratus?
Tunded ja emotsioonid olid väga vastakad, sest kuni autasu kättesaamiseni ei suutnud ma uskuda, et see väljavalitu olen mina. Aga siis oleks tahtnud küll rõõmust möirata või lausa õhku hüpata. Võttis sõnatuks, tõi rõõmupisara silma – olin väga õnnelik.
Tunnustus tuli Teile ennekõike projekti Lions Quest eestvedamise eest. Mis on selle koolitusprojekti eesmärgid ja kes on sihtgrupp?
Rahvusvahelise Lions Klubide Fondi poolt pakutav Lions Quest programm on üks kõige laiemalt kasutatav programm maailmas noorte positiivseks arenguks ja preventsiooniks. Programmi on tunnustatud kui suurepärast eluks vajalikke oskusi pakkuvat, ranget hindamist sisaldavat ja kõrgekvaliteedilist professionaalset arengut pakkuvat.
Programm aitab õpilastel arendada oskusi, mis on vajalikud edukaks eluks, nagu näiteks heade otsuste tegemine, efektiivne probleemilahendus, selge suhtlusviis. Programmil on neli olulist komponenti: õppekava, positiivse koolikliima algatus, koolituse töötoad, vanemate ja kogukonna kaasamine. Põhiline selles on uskumus, et vanemate ja kogukonna kaasamine on eluliselt tähtis võimekate ja tervete noorte kasvatamisel.
Eelmisel aastal alanud projektis on sihtgrupiks 5.-7.(8.) klasside õpilased. Kuid programm jõuab nendeni läbi õpetajate, kes peaksid läbima vastava koolituse. Koolitus on õpetajatele tasuta ja selle lõppedes saavad õpetajad kõik vajalikud materjalid, et oma õpilastega edukalt töötada.
Mis äratas Teis põhjalikumat huvi kirjeldatud projekti suhtes ja mida peate selle elluviimisel praegu kõige olulisemaks tulemuseks, kuivõrd on Lions Quest aidanud maailma paremaks muuta?
Põhjalikum huvi tekkis siis, kui olin suhelnud erinevate maade Lions Questi koordinaatorite ja õpetajatega ning nad kõik kiitsid seda programmi. Mulle räägiti, et õpilased hakkasid paremini õppima, muutusid julgemaks, oskasid teha õigeid valikuid, leidsid oma koha kohaliku kogukonna arengus. See oli nagu muinasjutt ja ma tahtsin sellest rohkem teada saada.
Kõige olulisem Eesti jaoks on koolitada välja oma treenerid, kes omakorda hakkaksid seda programmi koolidele tutvustama ning õpetama.
Väga oluline on, et nendes koolides, mille õpetajad on Lions Quest koolituse juba läbinud, seda programmi ka kasutama hakataks. Siis saame näha, kas see programm aitab ka meie õpilasi.
Esmane tagasiside koolituse läbinud õpetajatelt on küll väga positiivne.
Projekti aitab Teil teostada ka üks abiline – Misime. Kes see on?
Misime on väike valge mängukaruke, kes tuleb appi nendele õpilastele, keda on kiusatud, ahistatud, tõrjutud. Ta õpetab lastele, kuidas enda eest seista, kuidas öelda “Ei!” halbadele sõpradele või pahatahtlikele täiskasvanutele, kuidas tulla toime vihaga, kelle poole pöörduda, kui on liiga tehtud. Misime on vägivalla ja laste seksuaalse ahistamise vastane programm. See on nagu üks väike osake Lions Questi programmist. Aga kuna teema on väga oluline, siis alustasime sellega varem.
Erialalt olete pedagoog. Kui lastesõbralikuks peate tänast haridussüsteemi?
Erialalt olen matemaatikaõpetaja, terve elu töötanud koolis, ja pean tõdema, et meie kool ei ole eriti lastesõbralikumaks muutunud. Õpilaste koormus on endiselt väga suur. Kõik on orienteeritud ainult headele ja väga headele tulemustele. See omakorda tekitab pingeid ja stressi ning ka viha, eriti nendes õpilastes, kes ehk nii andekad ei ole. Koolipäevad on pikad ning õppida antakse palju, kuigi olen ka seda meelt, et alati ei peagi kõik olema lõbus ja naljakas. Ka õpilane peab õppima, harjuma tegema seda, mis ei ole alati nii huvitav või väga kerge. Ta peab olema eluks valmis ja selleks peab saama erinevaid kogemusi.
Praegu on väga palju tehnilisi vahendeid, mis peaksid aitama õpilaste elu muuta natuke kergemaks, kuid esialgu ei suuda kõik koolid neid endale muretseda ja ka lapsevanematel ei ole nii palju raha, et oma lastele neid vahendeid muretseda. Ma ei pea silmas nutitelefone, mis õpilaste tähelepanu röövivad ja hajutavad.
Inimese aju ja õpivõime on ju jäänud põhiliselt samaks. Enamus inimesi peab mingi teema äraõppimiseks sellest kuulama, lugema, üle rääkima, läbi kirjutama. See tähendab, et me peame midagi tegema ka füüsiliselt, ei piisa ainult nupule vajutamisest.
Millistes koolides olete õpetajana töötanud ja töötate praegu?
Olen olnud õpetaja ja osa aega õppealajuhataja üldhariduskoolis, kokku 25 aastat: 2 aastat linna haridusosakonnajuhataja; 12 aastat töötanud kutsekoolis. Seda erinevates koolides ja linnades Ida-Virumaal. Momendil töötan Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses matemaatikaõpetajana.
Olete Kohtla-Järve Lionsklubi liige. Mis motiviseeris Teid klubiga liituma?
“Lõvidega“ ühinema kutsus mind minu kursusekaaslane Toivo Riimaa, kes oli just lõpetanud oma kuberneri aasta ning aitas luua uusi lionsklubisid. Ega ma siis eriti midagi sellest liikumisest ei teadnud, aga saime kokku mõnusa sõpruskonna ning hakkasime vaikselt tegutsema. Meie klubi loodi 2001. aastal. Ajapikku tekkis arusaamine ja veendumus, et teeme õiget asja.
Millised on Kohla-Järve Lionsklubi olulisemad traditsioonid ja ettevõtmised?
„LC (Lionsklubi – toim) Kohtla-Järve on praegu vanim Ida-Virumaal tegutsev klubi. Meie heategevusprojektid on peamiselt suunatud Kohtla-Nõmme lastekodust elluastuvate noorte toetamiseks. Kuid teeme asenduskodu kasvandikega ka teisi ühisüritusi. Traditsiooniliseks on kujunenud jõulukingituste valmistamine (küünlad, pärjad, kaardid), siis ühised koristus- ja heakorratööd. Lisaks sellele oleme kujunenud erinevate heategevuslike abisaadetiste laialijagajateks (jõulupakid Norrast, nüüd riided ja nõud Šveitsist) Ida-Virumaal. Meie kõige traditsioonilisemaks ürituseks on iga-aastane heategevusõhtu. Võtame osa ka rahuplakatite konkursist, piirkonna heategevuspäevast ja teatripäevast.
Et klubiliikmetel oleks huvitav, siis on meil traditsioonilised sportlikud perepäevad sügisel, talvel ja kevadel.
Oma hooaja lõpetame tavaliselt heakorratöödega Saka rannas ja sealse mõisa ümbruses, millele järgneb grillipidu ja ametite üleandmine.
Kuivõrd üldse lionsklubide tegevus on seotud paikkondade iseärasustega?
Võib öelda, et lionsklubide tegevus on seotud paikkondade iseärasustega, samas see nii ei ole. Pigem on erinevus viisides, kuidas me abistame lapsi, hätta sattunud peresid, päästame-korrastame keskkonda. Ja väga suur erinevus on mastaapides. Kui rääkida Eestist, siis siin on kõik väike ja kodune. Head saab teha igal pool. Erinevatel klubidel on erinevad projektid heategevuseks, kuid üldiselt aitame kõik lapsi või teisi abivajajaid. Me korjame neile rõivaid, toetame huvitegevust, aitame osaleda laagrites jne.
Lionsliikumise prioriteediks on heategevus. Mis valdkonnas tänases ühiskonnas seda mõtlemis- ja tegutsemisviisi vaja oleks?
Sellist mõtlemisviisi oleks vaja kõigile – iga inimene saab kedagi aidata kui ta tahab. Ega abistamiseks ei pea alati kellelegi raha andma, tihti on hea sõna, ärakuulamine või millegi teha aitamine hoopis suurem abi. Me peame seda ainult ise tahtma teha ja peale iseenese hoolima ka teistest ning ümbritsevast keskkonnast.
Mis on Teie arvates võti positiivses ellusuhtumises?
Siin ei ole kindlasti ühest vastust, kuid üks on kindel, et tuleb elada täna ja iga päev täiel rinnal. Tuleb olla uudishimulik ja seiklushimuline, õppida võimalusel midagi uut, tunda rõõmu sellest, mis sul on ja mida oskad. Tuleb tunda rõõmu oma kaaslaste ja pereliikmete edusammude üle, mitte kadestada. Tuleb püüda olla mõistev ja heasüdamlik, mitte tige ega õelutsev, osata teha tööd tööajal ja vabal ajal tegeleda perega, hobidega ning elada võimalikult tervislikult.
Kui Teil endal oleks võimalik nimetada Aasta Lion, kes see võiks olla?
Kui Te ootate kellegi nime, siis kahjuks mina seda öelda ei oska, sest info tublide lionite kohta pole jõudnud minuni. Olen aga veendunud, et igas regioonis on kindlasti üks või kaks väga-väga tublit lionit, keda tasuks esile tõsta ja kiita. Miks sel aastal teistest regioonidest ühtegi kandidaati Aasta lioni tiitlile ei esitatud, on raske vastata. Tean, et meie regioonis oli mitu kandidaati. See, et mina võitsin, oli ülisuur üllatus.
Räägi lühidalt perekondlikust rollist ja mida sulle meeldib teha.
Olen kolme täiskasvanud lapse ema ja nelja lapse vanaema. Minu hobideks on rahvatants, näitemäng, aiandus, reisimine, ristsõnade lahendamine ning lugemine. Laupäeval oleksin pidanud olema hoopis Olgino rahvamajas Ida-Virumaa isetegevuslike näiteringide päeval. Nimelt esitas meie näitering seal minu lavastatud tükki.
Jaan-Ivo Lukas
