Avaleht Kultuur Aeg meenutada! Rahvusraamatukogus avatakse näitus Kadrioru pargi ajaloost
Aeg meenutada! Rahvusraamatukogus avatakse näitus Kadrioru pargi ajaloost

Aeg meenutada! Rahvusraamatukogus avatakse näitus Kadrioru pargi ajaloost

Reedel, 18. jaanuaril avatakse Eesti Rahvusraamatukogus Kadrioru pargi 300. aastapäevale pühendatud näitus, mis on koostatud Kadrioru pargimuuseumi materjalide põhjal ja mille põhitähelepanu on suunatud pargi varasele ajaloole.

Kadrioru park on mitte ainult Tallinna, vaid kogu riigi üks vanemaid haljasalasid, mis on põhifunktsiooni  täitnud pidevalt juba 300 aastat. Kadrioru park on praeguse Tallinna tähtsaim haljastu, mis on välja kujunenud neljas maastikuplaneeringuetapis.

Pargipiirkonna algne asustustuumik kujunes välja 17. sajandil seoses suvemõisate rajamisega. 1643. aastal võõrandas riik vanalinna ümbruses maad muldkindlustuste rajamiseks. Klindialuse maa-ala seisundit saab jälgida Rootsi fortifikatsioonileitnandi Samuel Waxelbergi 1688. aastal koostatud kaardi järgi. Narva maantee lähedal oli härra Dellingshauseni õu kõrtsiga, edasi lõuna poole väikeste vahemaadega Drentelni, Blankenhageni, Büttneri ja Thiel zur Höge õued.

Need viis õue saidki praeguse Kadrioru pargi ja edasi kogu Kadrioru arengu aluseks. Lasnamäe paekaldalt oli siis vaba ja haarav vaade keskaegsete tornidega euroopalikule linnale mere ääres. Küllap oli see kaunis vaade ja meri üks põhjustest, miks Peeter I need viis õue ostis ja 22. juulil 1718. aastal itaallasest arhitekti Nicola Michettiga oma lossi asukoha maha märkis.

Lossi vahetus ümbruses paiknevad 18. sajandil rajatud barokkstiilile omased regulaarsed aiad. Nende ümber laiub 19. sajandil korrastatud vabakujunduslik maastik, mille lõunapoolsesse ossa rajati 20. sajandil rahvapark. Viimasena valmis 21. sajandil pargi kirdepoolsesse ossa Jaapani aia esimene etapp.

Näitus jääb avatuks 9. veebruarini. Näitusel on eksponeeritud ka originaaljooniseid ja -plaane Tallinna Linnaarhiivilt, Eesti Arhitektuurimuuseumilt, Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu Baltika osakonnalt ning postkaarte rahvusraamatukogult.