Ajakiri Nature: Eesti teadus on kõrgel tasemel
Teadusajakiri Nature avaldas artikli Eesti teaduse tiigrihüppest peale ühinemist Euroopa Liiduga.
Aastal 1993, mil maaülikooli professor Ülo Niinemets alustas taimefüsioloogias doktorantuuri õpinguid, oli tal ligipääs kõige algelisematele vahenditele. Tartu ülikoolil oli vaid kaks arvutit ning 10 000 õppurit ja teadurit. „Minul oli vaid joonlaud, laborikaal ja see oligi põhimõtteliselt kõik,“ rääkis ajakirjale Niinemets.
Praeguseks on Niinemetsa juhtimisel kerkinud maaülikoolis Euroopa kõige paremini sisustatud taimeteaduste labor tänu rahastusele Euroopa Teadusnõukogu ja Human Frontier Science’i programmi rahadest.
Eesti on üks paremini arenenud digiriik maailmas, kus saab ID-kaardi abil toimetada erinevates riigiasutuses, erasektoris ja isegi valida. Eesti riik on Euroopa Liiduga liitumisel kasutanud teadusasutuste arendamiseks üle miljardi euro. Selle aja jooksul on saadud tugevaks mitmetes valdkondades, sealhulgas ökoloogias, molekulaarbioloogias ja geneetikas. Samuti on hoolikalt arendatud rahvusvahelist uurimisvõrgustikku.
„Mis sai alguse joonlaua ja laborikaaluga, on viinud meid tugevate rahvusvaheliste uurimisvõrgustikuteni,“ lisas Niinemets. Samas ei jäeta mainimata, et Eesti teaduse tulevik on ebakindel ja sõltub liialt Euroopa Liidu rahastusest.
