ALLAR JÕKSI PÖÖRDUMINE! Mida teeks tema kui kandidaat presidendiks saades!
Presidendikandidaat Allar Jõks on teinud pöördumise valijameestele, mis on suunatud nendele valijakogu inimestele, kes tulevad laupäeval Estonia teatrisse kohalike omavalitsuste esindajatena.
Jõksi veendumusel lähtub Vabariigi President oma tegevuses talle põhiseaduses antud õigustest, mida ta täidab lähtuvalt talle omastest väärtushinnangutest, kogemusest ja paremast äranägemisest. Tema käes ei ole tõemonopoli, kuid ta peab kuulama ja kuulma kõiki. Vähem peaks olema viha ja vastandumist ning lahterdamist õigeteks ja valedeks eestlasteks. Hoopis väärikus ja enesekindlus teevad meid rahvana suuremaks.
Allar Jõks lähtuks presidendina oma ametikohustuste täitmisel eeskätt järgnevast:
Eesti Vabariigi põhiseadus ei ole mitte pelk juriidiline tekst, vaid väärtuste kogum ja meie riigi korraldamise alus. Eesti Vabariigi põhiseaduse lugemine, mõistmine ja tõlgendamine ei ole mitte juriidiline hookuspookus, vaid defineerib kõik selle, mida peame Eestis pidama kalliks ja väärtuslikuks.
President peab kasutama oma autoriteeti, et Eesti demograafilise olukorra parandamiseks sünniks ühiskonnaülene pikaajaline kokkulepe, mida on vaja Eesti rahva, keele ja kultuuri säilimiseks aegade lõpuni. Rahvastikupoliitika väljatöötamine peab toimuma Eesti inimeste, teadlaste, eri ühiskonnagruppide ja kõigi erakondade ühisaruteluna.
Presidendi ametivanne näeb ette erapooletult ja õiglaselt kaitsta põhiseadust Eesti rahva ja riigi huvides. See kätkeb endas meie ühiste väärtuste – demokraatia, rahvusriigi ja õigusriikluse kaitsmist ning vastuolude lepitamist. Riigipea on kui vahekohtunik, kelle võimusuurus sõltub eelkõige tema sõnajõust ning isiklikust autoriteedist.
President saab julgustada ja peab julgustama loovust ja ettevõtlikkust. Kaitse ülemäärase riigipoolse sekkumise eest tagab kogukondade iseotsustamise õiguse ja võrdsed võimalused ettevõtluses ning suurendab meie konkurentsivõimet.
Välispoliitikas kavatsen pühendumisega jätkata Eesti senist selget joont – tugevad liitlassuhted Euroopa Liidus ja NATO-s. Selleks peame olema partneritena usaldusväärsed ja solidaarsed.
Eesti välispoliitika saab olla mõjus ühtsena ja president ei saa ajada valitsusest erinevat välispoliitikat. Luban, et presidendina kasutan aktiivselt võimalusi Eesti riiki esindada ja ehitada häid suhteid meie partneritega.
Riigipea oluline roll välispoliitikas on ka olla väärtuspõhiseks tasakaalustajaks pragmaatilisele välispoliitikale. President peab olema Euroopa Liidu tulevikuarutelude algatajaks, vedajaks ja hindajaks. Meie rahvuslik huvi on, et me selles arutelus ei istuks vaikides tagareas.
Väikeriigina ei saa meil olla valikut väärtus- ja huvipoliitika vahel. Väärikus tähendab oma põhimõtetele kindlaksjäämist. Lühiajalise kasu nimel tehtavad kompromissid põhimõtetega toovad kaasa pikaajalised hädad. Sellepärast olen järjepidevalt seisnud selle eest, et Venemaaga piirilepingu sõlmimisel ei unustaks me Tartu rahu. Head suhted naabriga on tähtsad, kuid Venemaaga suhete parandamine sõltub rahvusvahelise õiguse järgimisest Gruusias ja Ukrainas. Samamoodi ei saa me Türgi viisavabaduse või EL liikmelisuse osas teha järeleandmisi.
President on riigikaitse kõrgeim juht. Riigikaitse aluseks on meie riigi laiapindne kaitse. President kui riigikaitse kõrgeima juht teeb Riigikogule ettepaneku välja kuulutada sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni. Luban, et käitun siin tasakaalukalt ja otsustavalt põhimõttel – Eesti ei alistu.
Presidendina teeksin valitsuse moodustamise ettepaneku kandidaadile, kes on võimeline kokku panema tegusa ja usaldusväärse valitsuse. See võib, aga ei pruugi olla valimised võitnud erakonna juht. Põhiseaduse mõte ei luba ettepaneku tegemist isikule, kes on kriminaaluurimise all.
Presidendina toetan parlamentarismi ja riigikogu õigust langetada poliitilisi valikuid nii, et tagatud oleks parlamentaarne debatt, opositsiooni õigused ja kooskõla põhiseadusega. Ma ei kavatse kergekäeliselt kasutada põhiseaduslikku vetot. Kobarseadused ning nende läbisurumiseks sidumine usaldushääletusega ei ole hea poliitilise kultuuri osa.
Presidendina kaitsen ausa mängu reegleid poliitikas ja seisan hea selle eest, et igaüks saaks osaleda poliitikakujundamises ka olemata poliitilise süsteemi osa. Sõna- ja väljendusvabadus, õigus kaitsta oma veendumusi ilma tagakiusamise alla sattumata ja õigus ärakuulamisele on hea poliitilise kultuuri võõrandamatud osad. Riigipea pea pidama ja julgustama dialoogi, mitte õhutama sildistamist ja vastandumist.
Lähiaastate võtmeküsimus on haldusreformile sisu andmine. Presidendina tahan seista selle eest, et reform õnnestuks ka sisuliselt ning sellega tagataks parem põhiõiguste kaitse. Omavalitsuste ülesanded ning nende finantseerimine peavad olema selged. Kohalike küsimuste otsustamisel tuleb lähtuda lähimuspõhimõttest.
Presidendil on rahvale antud vandest tulenev kohustus kasutada seaduste väljakuulutamist filtrina, millesse jäävad kinni kohalike omavalitsuste autonoomiat põhjendamatult halvendavad ja seega kogukondade põhivabadusi piiravad seadused. Presidendina seisan hea selle eest, et keskvõim ei paneks kohalikele omavalitsustele seaduse jõuga kohustusi ilma nende täitmiseks tingimusi loomata.
Tahan anda kodanikele suurema rolli ja vastutuse Eesti elus kaasa rääkida. Poliitika tegemine ei ole erakondade monopol. Kavatsen presidendina algatada avatud ja tasakaaluka arutelu presidendivalimiste korra muutmisest ja rahvahääletustele senisest suurema eluõiguse andmisest riigile olulistes küsimustes.
Ja lõpetuseks pöördumine: “Hea volikogu liige! Neist reeglitest luban kinni pidada, kui 24. septembril valitakse järgmiseks Eesti Vabariigi presidendiks mind. Olen 25 aastat teeninud Eesti riiki kohtuniku, õiguskantsleri, advokaadi ja lihtsalt aktiivse kodanikuna. Luban seda teha ausalt ja erapooletult ka järgmised viis aastat Vabariigi Presidendina.”
Jüri Kukk
