1. Avaleht
  2. Eesti elu
  3. Anu Hallik-Jürgenstein: e-valitsemine tugevdab avaliku sektori ja kodanike vahelist sidet
Anu Hallik-Jürgenstein: e-valitsemine tugevdab avaliku sektori ja kodanike vahelist sidet

Anu Hallik-Jürgenstein: e-valitsemine tugevdab avaliku sektori ja kodanike vahelist sidet

Anu Hallik-Jürgenstein INTA 38. kongressil 27. jaanuaril
Anu Hallik-Jürgenstein INTA 38. kongressil 27. jaanuaril

Tallinn on e-teenuste loomise ja kasutussevõtmise osas üks edumeelsemaid linnu maailmas ning säilitamaks oma virtuaalset atraktiivsust vajab Eesti pealinna e-valitsemine pidevat korrastamist, rõhutas Rahvusvahelise Linnaarengu Assotsiatsiooni INTA 38. ülemaailmsel kongressil esinenud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja Anu Hallik-Jürgenstein.

E-valitsemise kaudu tehakse avaliku sektori teenused kättesaadavaks kõige mugavamal, ja efektiivsemal viisil. Peale selle võimaldab e-valitsemine hoida kukku valitsemiskulusid ning loob eelduse paremaks läbipaistvuseks – kodanikud saavad jälgida, kuidas nende valitud valitsus tegutseb.

Oma ettekandes keskenduski Anu Hallik-Jürgenstein sellele osale e-valitsemisest, mis puudutab avaliku sektori poolt kodanikule pakutavaid teenuseid ning mille eesmärgiks on tugevdada tehnoloogia abil avaliku sektori ja kodaniku vahelist sidet. Teisisõnu, et inimene ei peaks ilmtingimata ametiasutusse kohale minema, vaid saaks kümnekonna klikiga oma asjad soovitud asukohas aetud.

Linnaplaneerimise Ameti juhataja tutvustas kongressi delegaatidele e-residentsuse ideed, millega Eesti on hiljuti välja tulnud ja maailmas silma paistnud. “Nüüd on ka välisriigi kodanikel võimalik taotleda ja endale saada nutikas ID-kaart, mis võimaldab isikut e-keskkonnas identifitseerida ning seeläbi saada ligi Eesti e-teenustele ja dokumente digitaalselt allkirjastada olemata riigi kodanik,” seletas Hallik-Jürgenstein. “See annab võimaluse osaleda aktiivselt ettevõtluses, luua interneti kaudu firma kolme minutiga ning esitada ja kinnitada digitaalselt majandusaasta aruandeid. Tegemist on uue ja huvitava asjaga, mille reaalsed tulemused hakkavad ilmnema alles aastate pärast.”

Anu Hallik-Jürgensteini arvates on e-lahenduste kasutamine riigi ja linna juhtimisel üheks võimaluseks hoida kokku ressurssi ja teha teenused ning seeläbi ka linn inimestele lähedasemaks. “Automatiseeritud andmetöötlus, korrastatud andmekogud ja rakendatud turvameetmed aitavad andmeid paremini kaitsta kui paberipõhine asjaajamine,” tõdes ettekandja. “E-lahendused ei pea olema ainult kättesaadavad ja võimalikud teostada, vaid ka väga mugavad, kõikjalt ligipääsetavad ja lihtsad kasutada.

Tänu e-teenustele on enne ebavõrdses seisus olnud isikud nüüd võrdsemas olukorras, seletas Linnaplaneerimise Ameti juhataja INTA kongressi delegaatidele. “Näiteks on nii koduperenaisel, tööl käijal kui ka liikumispuudega isikul e-teenus sama kättesaadav ning leevendamaks kodanike ebavõrdsemat seisu veelgi enam on Tallinnas loodud tasuta wifi punktid,” täpsustas Hallik-Jürgenstein. “Lairiba internetiteenust aga on võimalik tarbida ka sellistes avalikes kohtades nagu näiteks raamatukogud.”

Tallinnas on kodanikel võimalus avaldada planeeringu kohta arvamust planeeringute registri kaudu, samas on e-teenusele juurdepääsu mitteomaval isikul võimalik tulla ametisse kohapeale ja seal avaldada oma arvamust. “Seega mõjutab e-teenustele juurdepääsetavus seda, kus kodanikud elavad ning ka seda, kus ja kuidas nad liiguvad ehk mõjutavad oma liikumise või liikumatusega linnaruumi,” nentis ettekandja.

Eestis on lähtuvalt sotsiaaluuringute aruandest välismaal töötamise kogemusega inimeste osakaal üks suurimaid Euroopas. Alalise elukoha vahetamise kõrval ja asemel suureneb kiiresti rahvastiku ruumilise mobiilsuse vormide mitmekesisus, mida on nimetatud ka uueks mobiilsusrevolutsiooniks. “Seetõttu üha rohkem inimesi elab tulevikus hargmaist elu, millest üks osa on seotud Eesti ning teine osa mõne muu riigiga,” oletas Hallik-Jürgenstein. “Hoidmaks neid rändavaid Eesti kodanikke kodumaaga seotud on riigi ja Tallinna poolt rakendatavad e-valitsemise võimalused vägagi tänuväärsed, sest nii laiendab linn ja terve riik oma administratiivseid piire.”

Mis puudutab IT-teenuste eksporti, siis enamus Eesti e-teenuseid on seotud Eesti seadusandluse ja organisatsioonidega, seetõttu ei ole seni ka mastaapset e-teenuste eksporti toimunud. Küll aga arutatakse praegu euroopalise digihaigusloo kasutamise võimalikkuse üle. „Kui ma peaksin näiteks siirduma tööle Brüsselisse ja minuga peaks midagi juhtuma, siis oleks arstidel kohene juurdepääs minu senisele haigusloole ning võimalikele allergiatele või muule, mis nõuab kiiret tegutsemist,“ seletas Anu Hallik-Jürgenstein. „Selliste arengute puhul hägustuvad ka riikide administratiivsed piirid.“

Oma ettekande lõpus rõhutas Linnaplaneerimise Ameti juhataja, et digitaalses maailmas on uuenduslik e-residentsus nii Tallinna kui ka terve Eesti jaoks erakordne võimalus siduda läbi e-valitsemise oma linna ja riigi külge veelgi rohkem inimesi, kellele võiks Eesti elu ja siin toimuv korda minna, ning samas annab see võimaluse avardada erakordsel viisil ka linna ja riigi majandusruumi.

“E-teenuste pakkumise kaudu ei muuda me üksnes kodanike käitumist, vaid peame avaliku sektorina ka ise oluliselt muutuma,” arvas Anu Hallik-Jürgenstein. “Nii iga süsteem või organisatsioon kui ka riik ja kohalik omavalitsus vajavad pidevat korrastamist ning selleks on vaja määratleda nii füüsilised kui ka virtuaalsed piirid.”

Head Uudised GoodNews