Avaleht Intervjuu Arlet Palmiste: minu etteaste Jõgeva valla juubelipeol Kuremaal ongi üks suur nali
Arlet Palmiste: minu etteaste Jõgeva valla juubelipeol Kuremaal ongi üks suur nali
Intervjuu
0

Arlet Palmiste: minu etteaste Jõgeva valla juubelipeol Kuremaal ongi üks suur nali

0

Kõrgharidusega näitejuhi, tuntud laulu- ja naljamehe Arlet Palmiste kohta sobib ütlus „Mees nagu orkester“. Peagi etendub Piibe teatris tema enda kirjutatud näidend „Mees raamatust“. Näidend jutustab kirjanik Raimond Kaugverist (1926–1992 ), kelle igavikuteele minekust möödub tänavu kakskümmend viis aastat.

10. juunil juhib Arlet aga Jõgeva valla 150. aastapäeva pidu Kuremaal, paigas, mis talle endalegi hästi tuttav. Jõgeva valla sünnipäevi on Kuremaal peetud ennegi. Varasematest õhtujuhtidest püüab Arlet Palmiste aga olla võimalikult erinev, tuues välja nii oma naljameisterlikkuse kui ka huumorimeele.

Sel peol saab teoks ka Anne Veski ja ansambli Apelsin esinemine, millele Arlet Palmiste prognoosib eriliselt sooja vastuvõttu.

Kultuuritegijatel ja meelelahutajatel on tavaliselt suved ühed töörohkemad perioodid. Kui varakult on tööd ja tegemised tänavusteks suvekuudeks ära planeeritud?

Tõesti on tihe graafik. Eks umbes selliselt pool aastat ette suvede planeerimised käivadki. Seega, kui jõulud lõppesid, siis suveettevalmistused algasid. Tänaseks on tõesti suvi nii täis, et rohkem väga ei jõua. Lisaks üritustele olen lubanud sügiseks ka ühe raamatu kirjutada ning kodu suurremont nõuab ka oma aja.

Jõgeva valla 150. aastapäeva pidu Kuremaal on pidulik ja väärikas sündmus. Kui põhjalikku ja vastutusrikast ettevalmistust see nõuab?

Üritus on tõesti väärikas. Eks korraldajatelt nõuab see tõesti süvenemist ja peo kõigi detailide korralikku läbimõtlemist. Päevajuhilt see nii suurt ettevalmistust ei nõua. Eks valla ajaloo ja esinejate taustaga tuleb ennast ikka kurssi viia, kuid mulle selline töö väga meeldib. Mulle meeldib otsida välja fakte ajaloost, mida kohalik rahvas isegi ei tea või on unustanud.

Arlet Palmiste Türi lillelaadal

Kas olete päevajuhtimiseks kogunud fakte Jõgeva valla ajaloo, kultuuriloo ja looduse  kohta? Kui jah, siis millised nendest faktidest on kõige huvitavamad?

Ausalt öeldes pole veel detailideni jõudnud, kuid teen seda kindlasti. Kuna veedan suure osa oma ajast Kuremaal, siis olen siinsete üldisemate kommete ja vaatamisväärsustega ennast kurssi viinud. Mulle Kuremaa väga meeldib ja süsteemsel arendamisel ootab seda küla kindlasti ilus tulevik. Järv, mõis, aktiivne kogukond, ujula, spordirajad – see kõik kokku on võrratu koht puhkuseks. Samas fakt, et tänase Jõgeva valla territooriumile jäävast Laiuse linnusest juhiti omal ajal suurt Rootsi riiki, on samuti veidi positiivset kõhedust tekitav.

Missugust inspiratsiooni annab vallapeo sündmuspaik Kuremaa? Kuivõrd üldse mõjutab päevajuhi tööd asjaolu, kas sündmus on Põhja-, Lõuna- või Kesk-Eestis?

Asukohaga peab veidi arvestama küll. Inimtüübid on erinevad. Uuselamupiirkondades on inimesed hoopis teistsugused kui põlistes külades. Vanemad erinevad noortest ja nende ootustest peole jne. Minu jaoks on Kuremaa selline chill out koht, kus suurt mürglit nagu ei tahaks. Pigem mõnusat kulgemist koos haarava programmi ja toredate inimestega.

Enne teid on Jõgeva valla aastapäevapidusid juhtinud mitmed tuntud kultuuriinimesed: Kertu Jukkum, Kairit Tuhkanen, Tarvo Sõmer. Mida on nendelt õppida või jääte päevajuhtimises täiesti originaalseks?

Meie stiilid on täiesti erinevad. Eelpoolnimetatud on rohkem teadustajad. Mina olen jälle aktiivne päevajuht, kes viib läbi mänge ja kaasab rahvast ka estraadinumbritesse. Kindlasti kuuleb ja näeb publik midagi sellist, mida varem pole näinud. Mulle on peokavas antud päris palju aega. Auhindu on ka. Ootan rahvast aktiivselt kaasa lööma.

Millist vastuvõttu prognoosite Anne Veski ja ansambli Apelsin esinemisele Jõgeva valla juubelipeo kontserdil?

Ootan ka ise nende esinemist. Näha kaht Eesti muusikataeva kõige eredamat tähte ühel üritusel on erutust ja ootust tekitav. Usun, et rahvas võtab nad vastu kõige soojemate emotsioonidega.

Kas teie päevajuhtimises võib kuulda ka mõne nalja?

Minu etteaste ongi üks suur nali. Olen tõesti pidanud oluliseks, et inimesed kodunt välja tulles tunneksid ennast hästi ja saaksid kõhutäie parimat meelelahutust, sest seda nad ju otsima tulevad. Plaanis on esitada mõned estraadinumbrid ja teha ka veidi tsirkust. Need pakuvad rahvale lusti alati.

Enne kui tulete Kuremaale Jõgeva valla aastapäeva juhtima, on teil aga käivitumas üks projekt, mis seotud kirjanik Raimond Kaugveriga. Mis ja millal on tulemas?

Piibe teatriga toome lavale minu enda kirjutatud näidendi „Mees raamatust“ rahvakirjanik Raimond Kaugveri põletavast elust. Ta oli äärmiselt põneva elulooga inimene ja meie oleme selle eluloo pannud nüüd lavale. Etendust saab näha mais ja juunis Jäneda Pullitalliteatris. Uurimise käigus avastasin, et üks Kaugveri romaan – „Viimse meheni – on tänaseni avaldamata. Andsime siis selle raamatu ka välja. See on tänases päevas väga aktuaalne raamat, jutustades koolipoiste võitlusest Nõukogude korra vastu.

Mis on tänavu suvel veel tööalaselt plaanis? Kas jääb aega puhkuseks, kus seda veedate?

Seda on pere suhtes ebaaus öelda, aga mul tõesti ei ole sellel suvel vabu päevi. Augusti algul korraldame Albus Eesti joogimeistrite festivali, kuhu on tulemas kümneid õlle-, siidri- ja veinivalmistajaid. Sellest tuleb loodetavasti uhke üritus, sest lavale astuvad Jäääär, Marten Kuningas ja Miljardid ning Meisterjaan. Kava on uhke ja lisaks tulevad veel loengud, degusteerimised jne.

Suve jooksul on plaanis veel suvepeod ja muud üritused. Tegime koos parimate eesti pillimeestega oma tantsuansambli BOSS, mis on saanud populaarseks ja millega on ka palju tööd. Nii on.

Jaan-Ivo Lukas

mm

Kommentaarid