1. Avaleht
  2. Tunnustus
  3. EESTI AU! President Kaljulaid teenetemärkide üleandmisel: ühiskond püsib koos ühisosa otsides
EESTI AU! President Kaljulaid teenetemärkide üleandmisel: ühiskond püsib koos ühisosa otsides

EESTI AU! President Kaljulaid teenetemärkide üleandmisel: ühiskond püsib koos ühisosa otsides

Päris tihti tähendab meie kõrgete emotsioonilainetega ajastul südamest Eesti ellu panustamine rohkelt selgitamist ja ühisosa ning tasakaalu otsimist, ütles president Kersti Kaljulaid täna teenetemärke üle andes.   

„Te olete teinud Eesti paremaks, ja teinud seda südamega. Ent nagu neil päevil ka kinolinale jõudnud “Tõde ja õigus” meelde tuletab, võib südamegagi tehtu hakata viltu vedama ja muutuda rappaviivaks rabamiseks, kui kaovad inimesed meie ümber, kui me neid enam ei märka. Sellist väsimust ja mahajäämise tundest tekkinud pettumust paistab kurvakstegevalt palju ka meie inimestes. See võib juhtuda, kui olla kindlalt veendunud, et teeme alati iga päev õigeid asju, “ selgitas riigipea.

President Kaljulaidi sõnul tuleks just seetõttu oma tegemistes säilitada paras annus elutervet kõhklust ja kahtlust, sest ühisosa otsimine ja erisuste kirjeldamine peavadki olema omavahel tasakaalus. „Siia saali ei jõua ju keegi kunagi üksinda. On teekaaslased, töökaaslased, mõttekaaslased; treenerid, õpilased, abilised, juhendajad, innustajad. On muidugi ka vastuvaidlejad, kellele oma plaane ikka ja jälle põhjendades ning tutvustades saavad need plaanid järjest ja järjest paremaks,“ ütles Vabariigi President ja lisas, et ühisosa otsimine ja erisuste kirjeldamine peavadki olema omavahel tasakaalus: „Siis püsib ühiskond tervikuna ilusasti koos, vaatamata sellele, et iga inimese jaoks on kallimad ikka just tema oma mõtted.“

Tänavu on teenetemärkide saajaid 112. „See polnud taotlus, see juhtus nii. Aga ometi on see sümboolne – laureaatide ridades on tõepoolest palju neid, kelle töö aitab just seal, kus tuleb valida 112. Või neid, kes aitavad teha nii, et seda numbrit ei tuleks valida,“ selgitas riigipea. „Teiste aitamisele pühendunud inimesed peavad tihtipeale oma kutsumust järgides leppima küllalt tagasihoidlike tingimustega. Riiklikud teenetemärgid on minule presidendina hea võimalus öelda, et te olete mulle olulised,“ lausus president Kaljulaid.

Riigipea tänas ka kõiki laureaatide esitajaid, kelle põhjenduste lugemine on kindlasti üks presidendiameti liigutavamaid osasid: „Eesti rahvas oskab näha ja märgata kõiki neid inimesi lähemal ja kaugemal, kelle elu kulgeb teiste peale mõeldes, tehes asju, mis aitavad hoida elu ja tervist, turvalisust, luua sissetulekuid või hoopiski pakkuda meile head tuju ja ilusaid elamusi. Me oskame hinnata neid, kes meie kõikide omavahelise tasakaalu – meie riigi, sest riik ongi meie kõikide omavaheline tasakaal – hea käekäigu eest hoolitsevad.“

Vabariigi Presidendi kõne teenetemärkide üleandmisel Arvo Pärdi keskuses 22. veebruaril 2019:

Head teenetemärkide laureaadid! 

Olgu kohe öeldud, et teenetemärkide andmine ei käi mingi etteantud plaani järgi. Mida rohkem Eesti inimesed toredaid kandidaate esitavad, seda enam on neid, kelle tööle ja tegevusele saame iga aasta iseseisvuspäeva eel mõelda.

Tänavu on teenetemärgi saajaid 112. See polnud taotlus, see juhtus nii. Aga ometi on see sümboolne – laureaatide ridades on tõepoolest palju neid, kelle töö aitab just seal, kus tuleb valida 112. Või neid, kes aitavad teha nii, et seda numbrit ei tuleks valida.

Mul on selle üle väga hea meel. Ei ole ju saladus, et sotsiaalvaldkonna madalad palgad on probleemiks nii meil kui ka jõukamates riikides. Teiste aitamisele pühendunud inimesed peavad tihtipeale oma kutsumust järgides leppima küllalt tagasihoidlike tingimustega. Riiklikud teenetemärgid on minule presidendina võimalus öelda, et te olete mulle väga olulised.

Vähem oluline pole, et aumärkide saajate ridades on ettevõtjaid. Seejuures erinevatelt elualadelt. Eksportivad ja iduettevõtjad saavad riigilt üsna palju tähelepanu, koos poliitikutega maailma avastada ja niimoodi tunnevad end ehk selgemalt osalisena Eesti eduloo kirjutamisel. Aga siin on ka selliseid ettevõtjaid, kelle töö on suunatud Eesti inimesele, tihtipeale sellele, kes suurlinna tuledest eemal. Küll on hea, et ka neile inimestele mõeldes ette võetakse!

Siin on täna väga erinevate elualade esindajaid ja kõikidest ju ei jõua rääkida. Eesti tänab teid, ja mina olen omakorda tänulik, et saan olla selle tänu vahendajaks.

Teie olete teinud Eesti paremaks, ja teinud seda südamega. Ent nagu neil päevil ka kinolinale jõudnud suurepärane “Tõde ja õigus” meelde tuletab, võib südamegagi tehtu hakata viltu vedama ja muutuda rappaviivaks rabamiseks, kui kaovad inimesed meie ümber, kui me neid enam ei märka. Sellist väsimust ja mahajäämise tundest tekkinud pettumust paistab kurvakstegevalt palju ka meie inimestes. See võib juhtuda, kui olla väga kindlalt veendunud, et teeme alati iga päev õigeid asju.

Seega säiligu meie tegemistes paras annus elutervet kõhklust ja kahtlust. Sedatüüpi kõhklust, mis pani noore Albert Einsteini läinud sajandi hakul maailmale üht füüsika ajaloo olulisemat ideed, et valgus koosneb energiaosakestest, tutvustama sõnadega: “Mulle näib, et …”. Või Charles Darwinit kirjutama oma märkmiku kuulsaima joonise, evolutsioonipuu, juurde “Ma arvan”. Nad ei teadnud, neile näis ja nad arvasid ja see kutsub kaasa rääkima.

On tähtis, et oma igapäevast tööd tehes me ei unustaks, et meie ülesanne on kutsuda kaasa rääkima, sest kaasarääkijatest saavad ju kaasamõtlejad. 

Inimliku suuruse juurde kuulub kõhklemine, kas me teeme õigesti ja õigeid asju. Selmet öelda “ma väidan”, “ma tean”, “nii on”, tähendab see kutset osaleda, kaasa mõelda, koos jätkata – ja tänulikkust nende suhtes, kes kaasa tulevad.

Enesekindlus ei tähenda veendumust oma ilmeksimatuses. Hoopis enam on see hirmu puudumine, julgus oma mõtete ja plaanidega välja tulla ning koos teistega edasi minna, sest ei pea kõhklema olulisimas – et meist hoolitakse ja meie hoolime koos Eesti tulevikust.

Siia saali ei jõua ju keegi kunagi üksinda. On teekaaslased, töökaaslased, mõttekaaslased; treenerid, õpilased, abilised, juhendajad, innustajad. On muidugi ka vastuvaidlejad, kellele oma plaane ikka ja jälle põhjendades ning tutvustades saavad need plaanid järjest ja järjest paremaks. Jah, tegelikult on siin täna suurusjärk või mitu rohkem inimesi, kui on aumärgi saajaid.

Ühisosa otsimine ja erisuste kirjeldamine peavadki olema omavahel tasakaalus. Siis püsib ühiskond tervikuna ilusasti koos, vaatamata sellele, et iga inimese jaoks on kallimad ikka just tema oma mõtted. Täna oleme hoones, mille kogu olemus kutsub üles tasakaalule, harmooniale. Pärdi keskuses on mets majas ja maja metsas. See on üks Eesti ilusaim ja innustavaim visualiseeritud tasakaal. Kuidagi eriti sobiv just meie kõrgete emotsioonilainetega ajastusse.

Turvalise kookonina ümbritseb meid kõiki teadmine, et oleme neid arutelusid pidanud ikka parima tulemuse nimel, Eesti jaoks parimate lahenduste otsimiseks.

Eesti rahvas oskab näha ja märgata kõiki neid inimesi lähemal ja kaugemal, kelle elu kulgeb teiste peale mõeldes, tehes asju, mis aitavad hoida elu ja tervist, turvalisust, luua sissetulekuid või hoopiski pakkuda meile head tuju ja ilusaid elamusi. Me oskame hinnata neid, kes meie kõikide omavahelise tasakaalu – meie riigi, sest riik ongi meie kõikide omavaheline tasakaal – hea käekäigu eest hoolitsevad.

Kohe hakkan kättpidi tänama kõiki aumärgi saajaid. Enne veel – suur tänu kõikidele esitajatele! Teie kaaskirjade lugemine on presidendiameti üks ilusamaid osasid!

Teenetemärkide saajate nimekirja leiab SIIT!

Head Uudised GoodNews