1. Avaleht
  2. Intervjuu
  3. Eesti lapsevanemad said pisipõnnide unekooliraamatu
Eesti lapsevanemad said pisipõnnide unekooliraamatu

Eesti lapsevanemad said pisipõnnide unekooliraamatu

LogoIlmselt on lapse rahutu uni või valjuhäälne kisa viinud mõnegi issi-emme ahastuse äärele, sest öötunnid jooksevad, nende endi uneaeg kaob kiiresti olematusse ning võsukese detsibellide põhjusest ei saa kuidagi sotti. Kui lapsevanemaid endid kasvatati Benjamini Spocki raamatu „Teie laps“ järgi, siis nüüd tasub neil elutarkusi laste une kohta ammutatada värskelt ilmunud raamatu „Meie lapse uni“ ridadest.

Raamatu autorid ning perenõustajad Merit Lilleleht ja Õnne Liv Valberg selgitavad uneraamatu ilmumise vajadust ja tagamaid.

Õnne Liv Valberg
Õnne Liv Valberg

Kas sellist raamatut on Eestis väga vaja?

Hinnangu raamatu vajalikkusele annavad eelkõige lugejad. Eesti autoritelt pole ilmunud ühtegi eraldi laste und käsitlevat raamatut. Meile on kurdetud, et tõlgitud raamatud on eesti lapsevanematele tihtipeale veidi võõrad, mõned neist sobivad võib-olla rohkem näiteks ameerika emadele-isadele. Kõige rohkem saime raamatu kirjutamiseks innustust aga meie unekooli klientidelt, keda on juba ligi 700. Paljusid neist oleme nõustanud nii meie interaktiivses keskkonnas www.unekool.ee kui ka konsultatsioonidel, koduvisiitidel, koolitustel.

Kuidas on lood Eesti laste unega – kas selles osas on asjad varasemaga hullemaks läinud või paranenud?

Merit Lilleleht
Merit Lilleleht

Erinevad terviseuuringud näitavad tõepoolest, et laste tervislik olukord ja eluviis muutuvad pigem kehvemaks – on vähenenud liikumis- ja toitumisharjumused, suurenenud ülekaaluliste laste arv ning ka keskkonnategurid avaldavad meile suurt survet – suurenenud nutitelefonide, tahvelarvutite ja muude elektroonikaseadmete kasutamine. Lapsevanemate elutempo on aina kiirem ning unetundide arvu ei magata tihtipeale täis. See probleem laieneb ka lastele – paljudes peredes ei võta vanemad vastutust selle eest, et lapsed läheksid õigeaegselt voodisse ning magaksid täis vajalikud unetunnid.

Ebapiisav uni ja unehäired põhjustavad päevast väsimust, mis omakorda mõjutab laste igapäevast meeleolu ja toimetulekut, suurendab õnnetustesse sattumise riski. Ebapiisav uni suurendab märkimisväärselt ülekaalulisuse tekke riski, diabeeti haigestumise riski ning suurendab riski haigestuda hilisemas elus südame- ja veresoonkonnahaigustesse. Vähene uni võib põhjustada ka masenduse teket.

Eraldi laste une kohta polegi Eestis võrdlevat uuringut tehtud. Küll aga on kasvanud lapsevanemate teadlikkus pöörata tähelepanu ka laste unekvaliteedile ning motivatsioon otsida selle teema kohta rohkem infot ja vajadusel ka nõustamist.

Kust on pärit need tarkused, mida raamatu kaudu noortele peredele pakute?

Raamatus „Meie lapse uni“ on praktika tihedalt põimunud teooriaga. On teada, et kui lapsevanemal on olemas info lapse arenguetappide ja une põhitõdede kohta, aitab see paremini toime tulla ka reaalses elus ette tulevate olukordadega ning need ei tekita nii palju stressi ja segadust.

Praktiliste näidetena oleme kasutanud meie nõustamisel ette tulnud reaalseid olukordi. Samuti toome elulisi näiteid 2014. aastal meie poolt läbiviidud lapsevanemate uneteemalisest uurimusest. Teoreetilises osas tugineme erinevatele uuringutele ja teooriatele. Tutvustame meie põhjanaabrite leebe unekooli meetodeid, mis on toimivad ja turvalised ning ei kahjusta lapse ja vanemate vahelist kiindumussuhet. Teooria osa unehäirete kohta aitas meil kokku panna Eesti unemeditsiini selts.

Kui lihtne (või raske) on üldse saavutada olukorda, kus hommikul on puhanud nii laps kui ka vanemad?

See on individuaalne ja sõltub suures osas perekonnast. Kui laps on terve ning peresuhted tasakaalus, siis ei ole tõenäoliselt uni ja väljapuhkamine üldse eraldi teema pere jaoks. On loomulik, et lapse esimestel eluaastatel on lapsevanemate päevakava suures osas seotud eelkõige lapse vajadustega ja lapsevanemad ei pane üldiselt pahaks magamata öid lühikese perioodi vältel. Kui aga laps on tavapärasest tundlikum, temperamentsema loomuga või segavad tema igapäevast toimetulekut terviseprobleemid, siis eeldab see lapsevanematelt pikema perioodi vältel teadlikku ja tõhusat sekkumist lapse unekvaliteedi tagamisse.

Uni ei peaks olema eraldi teema, millega stressirohkelt tegeleda. Kuid kui pere näeb, et laps ei saa kosutavat und ja tema unekvaliteet on häiritud, siis on hea, kui saab küsida õigeaegselt nõu ja abi. Ka juba väga lihtsad muudatused päevakavas või magamisharjumustes võivad lapsele ja kogu perele anda juurde kosutavaid unetunde.

Kas raamatu juhised on lihtsalt järgitavad või peab lapsevanem ennast ikka korralikult käsile võtma, et asi sujuma hakkaks?

Kindlasti ei ole kusagil olemas universaalset juhist, kust saaks näpuga järge ajades oma lapse edukalt üles kasvatada. Pigem pakub raamat lapsevanematele põhjalikku informatsiooni lapse une kohta erinevatel eluetappidel, kirjeldab olulisemaid põhimõtteid lapse une tagamisel ning pakub hulgaliselt praktilisi nippe ja õpetusi peredele unerežiimi kujundamisel. Edu pandiks on siiski lapsevanema enda motivatsioon muutuse saavutamiseks ning valmisolek teadlikult ning järjepidevalt lapse ning kogu pere une parandamisega tegeleda.

Mida soovitaksite lapsevanemale, kes leiab, et raamatus väljapakutu ei taha hästi töötada?

Tõesti, iga pere on erinev oma vajaduste ja ressursside poolest. Ei ole olemas universaalset lahendust kõigile. Alati võib aga meie käest küsida lisanõu ja toetust! Oma konsultatsioonidel ja koduvisiitidel saame keskenduda just konkreetse pere võimalustele ja vajadustele. Vahel on lapse uneprobleemi põhjused hoopis kaugemal, mõnikord vajavad parandamist kogu pere suhted. Seepärast lähtuvad meie perenõustajad koduvisiitidel alati kogu pere vajadustest ja võimalustest ning püüame üheskoos leida lahenduse perele kui tervikule.

Mis oleks see, mida iga lapsevanem peaks oskama ja endast välja kiirgama, et lapsel unehäireid üldse ei tuleks?

Märksõnad lapsevanemale, mille võiks endale kasvõi külmkapi peale kleepida, võiks olla: rahulik meel, positiivsus, oma sisetundest lähtumine, helluse jagamine, eneseusk, toimivate piiride seadmine ja neist kinnipidamine, selgete signaalide saatmine ning pereelu nautimine toetades ja mõistes. Kui see aga alati ei õnnestu, on võimalus teha kõike uuesti ja paremini.

Kui lapsel siiski unehäired tekivad või on uni lihtsalt häiritud, siis kindlasti ei peaks lapsevanem end süüdi tundma. Lapse uni sõltub peale lapsevanemate käitumise ka geenidest, lapse temperamenditüübist, arenguetappidest ning tema närvisüsteemi küpsusest ja tervislikust olukorrast.

Kas lapse heaks uneks on vajalik, et tal oleks olemas nii isa kui ema? Ema kui elu andja on kahtlemata olulisem, aga milline on isa roll?

Tulenevalt lapse füsioloogiast on lapse esimesel eluaastal emadel suurem roll lapse eest hoolitsemisel, eelkõige lapse toitmisel rinnapiimaga. Kõiki ülejäänud hooldustoiminguid teevad võrdselt hästi nii emad kui isad – mähkmete vahetus, turvalise suhte loomine, mängimine. Kuid on ka üks tegevus, milles isad võivad paremad olla ja see on just lapse unekvaliteedi eest hoolitsemine. On suurepärane, kui peres osaleb lapse une tagamisel ka isa. Isa lähedus ja tema poolt pakutav turvalisusetunne on lastele väga tähtsad ning tihtipeale annab selline variant võimaluse emal end veidi rohkem välja puhata.

Mõned põhjused, miks isad võivad olla paremad unekoolitajad?

Isad võivad olla metoodilisemad, eesmärgile pühendunumad ning kindlameelsemad. Isadele sobib hästi unekooli metoodika rakendamine, kuna see annab kindlad juhised, kuidas käituda. Tihtipeale on olnud just väikelaste isad need, kes on pöördunud unekooli nõustajate poole oma lapse une parandamiseks, kuna näevad, et emad on juba väga kurnatud.

Tihtipeale on võtmeteguriks ema väsimus. Kui ema on juba väga kurnatud, võib „ööprojekti“ eestvedajaks olla isa.

Isad on ka paremad „käpapuudutuse“ meetodi rakendajad – võib-olla on nende suur käsi lapsele rohkem turvatunnet sisendav.

Ka siis, kui eesmärgiks on öiste imetamiskordade ärajätmine, on isa valimine lapse seisukohalt parem, kuna tema kohalolek ei tekita seost rinnapiima saamisega. Võimsad aistingud raskendavad lapsel õppimist. Juba piima lõhn võib lapse endast välja viia, seepärast on isa parem unekooliõpetaja kui ema. Beebi oskab ema ka palju paremini mõjutada.

Ulatuslike kogemuste põhjal on isad võimelised olema ka sihikindlamad ja pühendunumad, kui emad. Emaga lepitakse kokku, et ta hoiab öistest olukordadest eemale (puhkab!) ja isa otsustab ise, millal ta ei saa ilma abita hakkama.

Kui kaua olete ise unekooli teema sees olnud, millised on kogemused ja järeldused?

Alustasime unekooli metoodika tutvustamist ja propageerimist juba aastal 2012, enne seda ei olnud unekool Eestis ametlikult esindatud. Oleme nüüd juba kolmandat aastat jagamas lapsevanematele nõu ja toetust nõustamiskeskkonnas www.unekool.ee, lapsevanemate kogukonnas Facebook’is (unekool), erinevatel pereüritustel, koolitustel, konsultatsioonidel ning koduvisiitidel. Oleme nõu andnud üle 700-le lapsevanemale.

Saame öelda, et lapsevanemad, kellega oleme kokku puutunud, on üsna teadlikud lapse unest ning on motiveeritud leidmaks tõhusaid lahendusi lapse uneprobleemide leevendamiseks. Õnneks ei vaja kõik pered põhjalikumat nõustamist lapse une teemadel. Kuid need, kes seda vajavad, vajavad seda väga! Uuringud näitavad, et lapse uneprobleemid ei lahene iseenesest, nendest ei saa „välja kasvada“. Väikelapseeas kogetud uneprobleemid kanduvad edasi ka teismeikka ning võivad avaldada mõju ka täiskasvanueas. Seega on oluline õigeaegne märkamine, varane sekkumine ning kvaliteetne abi ja tugi perele.

On ka üks selline nähtus, mis on laste puhul vist üsna levinud, niinimetatud fantoomsõber, kui laps mängib kujuteldava sõbraga ja just õhtul magamamineku eel. Kas selline asi on probleem või tavaline nähtus?

Lapsed on loomingulised ning kompleksivabad ning leiutavad ise enda rahustamiseks erinevaid mooduseid, sinna hulka kuulub ka fantoomsõber, kellega näiteks on hea päeva lõpetada. Lapsed võivad voodis enne uinumist ka laulda, ümiseda, ennast kõigutada või muud loomingulist ette võtta. Seda ei peaks lapsele keelama, need on temale sobivad rahunemise viisid. Küll aga võib lapsevanem võtta õhtul ka selle aja, et rääkida lapsega rahulikult läbi lõppev päev – „panna päev kotti“ ning lasta siis lapsel rahulikult ise uinuda.

Usutles Jüri Kuk

Head Uudised GoodNews