Avaleht Kultuur Eesti Rahva Muuseumis avatakse näitus „Ise tehtud Eesti“
Eesti Rahva Muuseumis avatakse näitus „Ise tehtud Eesti“

Eesti Rahva Muuseumis avatakse näitus „Ise tehtud Eesti“

Sellest neljapäevast, 4. oktoobrist on Eesti Rahva Muuseumis (Muuseumi tee 2, Tartu; A-sissepääs) avatud uus muuseumide ühisnäitus „Ise tehtud Eesti“, mis jutustab inimeste argielust pöördelistel 1990ndatel aastatel. Näitus on pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale.

Foto: Eesti Rahva Muuseum

„1990ndad aastad olid Eestis murranguline aeg, mis ei jätnud puutumata ühtegi inimest. Poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalreformide foonil toimus kohanemine ja innukas ise tegemine argielus. Selle aja ja mentaliteedi olemegi muuseumide edukas koostöös näituseks pununud,“ ütles ERMi direktor Alar Karis.

„Ise tehtud Eesti“ vaatleb, milline oli elu 90ndatel ning mida uut tõi eestlaste igapäevaellu turumajandus, piiride avanemine ja inforuumi laienemine. Näitus on tagasivaade, kuid läbi tänapäeva prisma – mis on meid tänasesse päeva toonud ja kuidas oleme ise kujundanud oma tänapäeva.

Lisainfo ERMi kodulehel

Kas mäletad, kuidas 1990ndatel Eestit tehti?

Kõikemuutev poliitiline torm tabas Eestit läinud sajandil kolm korda, viimati 1980ndate lõpus. Tekkis taas isetegemise võimalus ja igaüks pidi valima, kas tahab ehitada riiki, äri või isiklikku karjääri, taasleiutada avalikke hiigelsüsteeme hariduse, meditsiini või korrakaitse vallas. Valida oli tegutsemise ja passiivse ootamise vahel, aga kõik me valisime kohanemise.

Ühtäkki selgus, et eestlastel on huvid ja seda nii uudishimu kui ka saamahimu mõttes. Huvide põrkumine toimus absoluutselt kõigil rinnetel. Lahingut lõid uus ja vana meelsus, saamine ja ilmajäämine riigivara ümberjaotamisel, puuraha ja pärisraha, välismaised ideoloogiad ja põline talupojatarkus, uued sõbrad ja vanad vaenlased, võim ja vaim, grupihuvi ja ühiskasu, võitjad ja kaotajad, kuritegelik allilm ja seaduskuulekas enamus, vabad kunstid ja šokeeritud publik. Ja kahtlemata põlvkonnad. Lisaks koputas välisuksele pöördeline digiajastu.

Kõige selle keskel aga ei kadunud kuskile inimeste eraelu ja argipäev, igapäevaste kiirete muutuste ja uute elunormidega kohanemise vajadus. Tagasivaates uue pika stabiilsusaja keskelt on seda kõike uhke meenutada, aga kes neid võitlusi oma ellu tagasi tahaks?

Alates oktoobrist aitab neisse aegadesse vaimus tagasi rännata Eesti Rahva Muuseumi näitus „Ise tehtud Eesti“, mis näitab, milliste küsimuste ees igaüks 1990ndatel seisis, kuidas olukordi lahendas, rajades nii tee, mis on meid tänasesse toonud ja võib ka edasi viia. Kuidas olla noor ja ennast väljendada? Kuidas hankida Ford Sierra? Kuidas saada eurooplaseks? Kuidas teha oma firma, näiteks pank? Kuidas leida töökoht, kui sõjatehas on kinni pandud? Kuidas elada ära pensionist? Kuidas pääseda välismaale parema elu peale? Kuidas saada pintsaklipslaseks? Kuidas orienteeruda vabas meediaruumis? Kuidas teha kipsist ja plastakendest euroremonti? Kust saada relv ja kuidas kaitsta kodu? Hirmust vabanemine oli kõigi nende raskete probleemide kõrval tühiasi. Ja ometi leidis igaüks vähemasti mõnele küsimusele vastuse ja kokku leidsime need kõigile. On, mida mäletada.

Näitus on loodud Eesti Rahva Muuseumi koostöös Tartu Mänguasjamuuseumi, Eesti Vabaõhumuuseumi ja Eesti Maanteemuuseumiga Eesti 100. sünnipäeva tähistamiseks. Kujundajateks on Eesti Kunstiakadeemia tudengid.

Produtsent: Külli Lupkin
Kuraatorid: Agnes Aljas (ERM), Ann Aaresild (Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum), Anneli Banner (Eesti Vabaõhumuuseum), Anu Järs (ERM), Anu Kannike (ERM), Helena Grauberg (Tartu Mänguasjamuuseum), Karin Leivategija (ERM), Liis Reha (Tartu Mänguasjamuuseum), Marleen Nõmmela (ERM), Paavo Kroon (Eesti Maanteemuuseum), Pille Runnel (ERM), Raili Nugin (Tallinna Ülikool), Tenno Teidearu (ERM) ja Terje Anepaio (ERM)
Kujundus: Karin Tõugu, Anne Kaljas, Karolin Kaup, Anni Kotov, Aet Ader, Mari Hunt, Kadri Klementi (Eesti Kunstiakadeemia, B210)
Graafiline disain: Aimur Takk (EKA), Stuudio Stuudio, Emma Eensalu (ERM)

Kommentaarid