Avaleht Keskkond Eesti soovib kasutada Soome kogemusi mereäärse korrastamisel
Eesti soovib kasutada Soome kogemusi mereäärse korrastamisel

Eesti soovib kasutada Soome kogemusi mereäärse korrastamisel

Foto: Siim Lõvi
Foto: Siim Lõvi

Helsingis neljapäeval oma Soome kolleegiga kohtunud Eesti keskkonnaministri Keit Pentus-Rosimannuse sõnul soovib Eesti delegatsioon saada ülevaadet põhjanaabrite kogemustest mereäärse puhtana hoidmisest.

Ühepäevasel visiidil lepiti kokku detailsemas kogemuste vahetamises Eesti mereäärse õhuprobleemi lahendamisel.

“Helsingi mereäärses piirkonnas ei ole enam selliseid probleeme nagu meil Russalka ja Merivälja kandis, kus aeglase veevahetusega lahesoppi juhitud toitaineterikas vihmavesi jääb sinna pahandust tekitama,” selgitas Keit Pentus-Rosimannus.

“Helsingi piirkonnas kombineeritakse nii vihmavee maapinda immutamist kui selle juhtimist sügavale merre. Ehkki 100-protsendiliselt ei ole Eestis võimalik ilmselt sealset lahendust kopeerida, saame Russalka piirkonna, Merivälja ja Pirita haisva mereõhu probleemi lahendamisel Soome aastakümnete pikkust kogemust kasutada küll,” lisas minister.

Tema sõnul on keskkonnaministeeriumil valmisolek investeerida vähemalt viis miljonit eurot selleks, et Tallinnas Pirita, Merivälja ja Russalka piirkonnas mereäärne õhk puhtaks saada. “Tehnilised lahendused selleks peavad kindlasti arvestama ka teiste Läänemereäärsete riikide kogemusi sarnaste probleemide lahendamisel,” selgitas Pentus-Rosimannus.

Juuli alguses tutvustati keskkonnaministeeriumis TTÜ Meresüsteemide Instituudi teadlaste tehtud uuringut, mis pakkus haisuprobleemi ühe võimaliku lahendusena sügavale merre ulatuva sademevee väljalasu ehitamist. Modelleerimisandmete kohaselt ei tooks sademevee süvamerelasku juhtimine kaasa olulist toitainete koormuse kasvu, kuna lahe põhjareljeefi tõttu ning valdava tuulesuuna mõjul liiguvad toitained avamere poole.

Kohtumise raames arutasid Eesti ja Soome keskkonnaministrid Eesti juhitava Läänemere kaitse komisjoni tegevust, Läänemere mereprügi vähendamise tegevuskava ja erinevate riikide kogutavate keskkonnaseisundit puudutavate andmete paremat kättesaadavust. Mõlema riigi ministrid pidasid  oluliseks ka Eesti ja Soome vahelise gaasijuhtme BalticConnectori  rajamiseks vajalike töödega kiiret edasiliikumist.

Kommentaarid