Eesti täiskasvanud on Euroopa keskmisest usinamad õppijad
Eestis osales eelmise aasta seisuga õppes 12,5 protsenti täiskasvanutest, Euroopa Liidus keskmiselt 10,4 protsenti, selgub neljapäeval valitsuses heakskiidu saanud täiskasvanuhariduse arengukava 2009-2013 lõpparuandest.
Täiskasvanuhariduse arengukava aruandes väärib esiletoomist täiskasvanute elukestvas õppes osalemise kasv. Vastupidiselt enamikule Euroopa riikidele täiskasvanute õppes osalejate hulk majanduslanguse ajal Eestis suurenes.
Aruandest ilmneb, et viimastel aastatel on õnnestunud suurendada ka varem õppest kõrvale jäänud sihtrühmade – madala haridusega ja vanemaealised täiskasvanud – õppes osalemist. Samuti on õnnestunud vähendada eri- või kutsealase ettevalmistuseta täiskasvanute osakaalu – 2008. aasta 34,6 protsendilt mullu 29,6 protsendini.
Täiskasvanute koolitamisel on olulise panuse andnud Euroopa Sotsiaalfondi programmid: tasuta kursustel on osalenud üle 70 000 inimese. Huvi koolituste vastu on olnud suur, koolitusgruppide täitumine kiire. Ligi kolmveerand tööalasel koolitusel osalenutest kinnitab, et tänu koolitusele tulevad paremini toime oma igapäevase tööga.
Seadusandluses on jõustunud mitmed muudatused üld- ja kutsehariduse paindlikkuse suurendamiseks, mis on aidanud kaasa täiskasvanud õppijate hulga suurenemisele kutsehariduses nii kesk- kui põhihariduse järgses õppes. Samuti on oluline märkida maksusüsteemi muudatust, mis vabastas alates 2012. aastast tööalasele tasemeõppele tehtud kulutused erisoodustusmaksust.
