Eesti talumeiereidel on kokku ligi 100 erinevat juustusorti

Eile kaeti Ruunawere hotelli restoranis degusteerimislaud Talumeiereide Liidu juustumeistrite toodanguga. Laual oli üle 30 toote, alates pehmetest toorjuustudest kuni 4 aastat laagerdunud kõva kitsejuustuni. Talumeiereide juustuvalik on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud, kokku on liikmetel pakkuda ligi 100 erinevat toodet.

Degusteerimisõhtu oli seotud kolmepäevase koolitusega, kus Prantsuse juustumeister Michel Lepage kolmes talumeiereis – Sepa mahetalus, Saidafarmis ja Esko talus kohalikele meistritele juustude valmistamist õpetas. Valmistati mitmed erinevad juustud ja meie meistrid said palju häid nõuandeid ja tehnoloogilisi nippe, mida oma tootmises rakendada.

Michel Lepaget üllatas talumeiereide poolt pakutavate juustude mitmekesisus: „Häid ja eripäraseid juuste on laual juba päris palju, nüüd oleks vist küll aeg teha Eesti talumeiereide juustukaart, nagu see Prantsusmaal on tavaks. Lepage sõnul on kogu Euroopas trend, et tarbijad tahavad järjest rohkem väikeste talumeiereide juustusid. Nii on näiteks Prantsusmaal viimastel aastatel väikemeiereide müügi kasv olnud ca 10-20% – see kasv tuleb suurtootjate arvelt.

Talumeiereide Liidu pikaaegne juht Tiit Niilo meenutas aastatetagust aega, kus üldine veendumus oli, et juust pole see, mis Eestimaa talumeeste poolt tehtud peaks saama ja jääda tuleks kohupiimakreemide ja jogurtite maitsevaliku laiendamise juurde. „Nüüd, 2016. aastal oleme kindlad selles, et iga talumeierei peaks tegema vähemalt ühte väga-väga head ja vähemalt kolme väga head juustu. Tänane juustulaud on selle elavaks kinnituseks,“ ütles Tiit Niilo.

Saidafarmis toimus üks osa koolituspäevast. Päev algas ette valmistatud piimaga hommikust ja kulges hilja õhtuni, mil degusteerisime ametivendade juustusid Ruunaveres.

Päevakangelaseks olid toorpiima juustud Cheddar ja Abondance. Toorpiima juust erineb selle poolest, et jääb palju kasulikke baktereid ja maitseosiseid, mida üheski pastöriseeritud juustus enam ei ole. Pastöriseerimisega saame lahti küll ohtlikest bakteritest, juhul kui neid piimas leidub, aga samas steriliseerime veel rohkem kasulikke ja huvitava maitse kandjaid. Selle poolest ongi käsitöö juustud loomingulised teosed ja asjatundjad hindavad neid väga kõrgelt. Käsitööna saab süveneda põhjalikkuseni, mida ükski masin ei võimalda. Piima kalgendi järele saab täpselt valida järgnevaid samme, seega saavutada maitseomadustes lagesid, mida industriaalne tootmine ei võimalda.

HEA TEADA – Juustumaa Eesti

Prantsusmaal on ca 1000 sorti juustu, mis on väikemeiereide poolt valmistatud, seda siis 64 miljoni elaniku kohta. Meil siin Eestis on aga saja sordi ringis 1,3 miljoni elaniku kohta. Nii, et “kõva juustumaa” märk on Eestis maha tekkimas!