Avaleht Eesti elu EKSKLUSIIVNE INTERVJUU! President Arnold Rüütli elulooraamatu esitlus tõi kokku nii tema võitluskaaslased kui ka toetava rahva
EKSKLUSIIVNE INTERVJUU! President Arnold Rüütli elulooraamatu esitlus tõi kokku nii tema võitluskaaslased kui ka toetava rahva
Eesti elu
Intervjuu
Tunnustus
0

EKSKLUSIIVNE INTERVJUU! President Arnold Rüütli elulooraamatu esitlus tõi kokku nii tema võitluskaaslased kui ka toetava rahva

0

Tänasel Eesti suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmise 29. aastapäeval esitles president Arnold Rüütel Eesti Rahvusraamatukogus oma elulooraamatut „Viimane rüütel. Arnold Rüütli jäljed Eesti pinnal ja ajas“, mille autoriks on Peeter Ernits.

Sündmus tõi kohale paljud legendaarse riigijuhi võitluskaaslased ning arvukalt neid, kellele Arnold ja Ingrid Rüütli nimed seonduvad taasiseseisvumise ja tänase vabadusega. Järgnevalt aga räägib president Arnold Rüütel elulooköite sünnilugu ja tausta.

Härra Arnold Rüütel, raamatu nimeks on „Viimane rüütel“ – millest on see inspireeritud?

Ma arvan, et see on raamatukirjutajate idee, mis algab sellest, et Rüütli nimi oli juba minu kaugetel esivanematel. Ma olen pärit Saaremaalt, kus juba 16. sajandil olid randrüütlid, eestlased, kes kaitsesid sel ajal Saaremaad. Sealt tuleneb ka meie nimi, sest järgnevalt nimetati meid rüütliteks, ning selle tõttu on nii minu ema kui isa esivanematel Rüütli nimi – Saaremaal pandi kõigepealt eestlastele perekonnanimed ja nii tuligi meile nimi Rüütel.

Patriotism Teie südames algas juba lapsepõlves, see on Teisse sisse istutatud juba väga varakult – on see Teie esivanemate kingitus?

Ma arvan, et see külakeskkond oli kõigepealt rahvusmeelne. Minu emaema vennapoeg on kindralleitnant Nikolai Reek, kunagine Eesti sõjaminister, isapoolselt ollakse samuti olnud kodukaitseorganisatsioonides, seega on rahvusmeelne õhkkond meile omane olnud läbi põlvkondade.

Millest täna esitletud raamat räägib?

Raamatus on kõigepealt mu lapsepõlv ja noorusaeg, samuti need pingelised ajad, mis Nõukogude ajal olid, küüditamised, kus tuli ennast metsas varjata. Ma olin sel ajal Jänedal põllumajandustehnikumis ja sel ajal varjasid paljud meist ennast metsas, kes arvasid, et nende vanemad võidakse küüditada, ja paljudel koolivendadel küüditatigi. Ja siis muidugi need murdelised Eesti iseseisvuse taastamise ajad.

Milline on kõige suurem õpetus, mida noorem põlvkond seda raamatut lugedes saab?

Ma arvan, et kõige tähtsam on see, et noorem põlvkond ikka teaks, kuidas Eesti iseseisvus taastati. Praegu ei ole sellest veel kuigi palju räägitud ja paljudest asjadest ei ole üldse räägitud. See aitaks nooremal põlvkonnal mõtestada oma osa, ja ma rõhutaks, kohustust oma kodumaa ees.

Mida Te sooviksite kogu Eesti ühiskonnale – kuidas meile tuleksid ilusad jõulud, aastavahetus ja järgmine aasta?

Ma sooviksin, et meie ühiskond suudaks Eesti säilitada ja üles ehitada, et me suudaks oma kultuuri ja keele alles hoida, aga see eeldab, et rahvas peab olema igas mõttes elujõuline, nii majanduslikult, sotsiaalselt kui kultuuriliselt. Selleks kõigile jõudu!

Raamat „Viimane rüütel. Arnold Rüütli jäljed Eesti pinnal ja ajas“.

Rüütel olla ei ole Eestis kerge olnud, ei aastasadu ega -kümneid tagasi. Mõnigi tahtnuks Rüütli kõrvaldada – vähemasti võimult. Selle õnnestumisel oli aga pettunuid kordades rohkem. Eesti rahvas hindas Arnold Rüütlit teistest poliitikutest enam nii ülemnõukogu esimehe kui vabariigi presidendina.

Tema elu hõlmab ja peegeldab peaaegu tervet sajandit Eesti ajaloost kõigi selle tumedate ja helgete aegadega. Rüütel on elanud truu ja töökana mitte ainult koos oma rahvaga, vaid ka oma teadlasest abikaasaga.

Sündinud 10. mail 1928 Saaremaal, alustas Arnold Rüütel seal ka oma põllumajandusega seotud karjääri, mis jätkus Tartus sovhoosidirektori ja põllumajandusakadeemia rektorina. Tema kõrge maine rahva silmis ja rahvusvaheline tuntus põhineb 16. novembril 1988 vastuvõetud suveräänsusdeklaratsioonil ja selle kaitsmisest alanud konfliktil Moskvaga, millest algas NSV Liidu lagunemine.

Eesti kiirel arengul pärast iseseisvuse taastamist oli oma sotsiaalne hind. Ühiskond polariseerus edukuse alusel ning lõhe „esimese ja teise Eesti“ vahel kärises kriitiliseks. Vabariigi presidendina oli Arnold Rüütli missioon ületada lõhe ja hoida kestliku arengu kurssi. Kuid toetust ja aega jäi tal napiks…

Paljudel on temast oma lugu rääkida, ta on pikki aastaid elanud meie seas ja silme all ning seepärast tundub, et teame Rüütlist kõike. Aga kas ikka teame?

Raamat „Viimane rüütel. Arnold Rüütli jäljed Eesti pinnal ja ajas“ avab tema eluga seotud sündmuste põhjusi ja tagamaid.

VAATA GALERIID!

mm

Kommentaarid