Erialavahetus on täiesti võimalik! Füüsikust või hispaania filoloogist lennujuhiks?

Eriala valik on kahtlemata oluline, kuid vahel ei osutu esimene valik lõplikuks ja pärast ühe eriala lõpetamist otsustatakse teha kannapööre. Alexander Leitmäe omandas TTÜ-s magistrikraadi tehnilises füüsikas ning Kadi Buhharin lõpetas Tartu Ülikoolis hispaania keele ja kirjanduse, kuid kumbki ei astunud oma erialal tööle, vaid tegid kannapöörde, asudes lennujuhiks.

“Lennujuhtide värbamiskampaania tulemused avaldati samal päeval, mil oli doktoriõppesse astumise tähtaeg. Valisin karjääri lennujuhina ja pole seni pidanud oma valikut kahetsema,” sõnas Leitmäe, kes läbis lennujuhtimise tiheda konkursi aastal 2015. Leitmäe varasem kogemus seoses lennunduse ja lennujuhtimisega oli nullilähedane, kuid sõbra soovitusel otsustas numbritega osavalt tegutsev noormees siiski põnevast konkursist osa võtta ning läbis esialgu keerulisena tundunud akadeemilise testi ja ka huvitavad simulaatoriharjutused ning intervjuu edukalt.
Leitmäe sõnul on suurim erinevus lennujuhi ja teaduri töös tegevuste planeerimine ja reaalajas tegutsemine ehk teadurina oli tal võimalus katseid ja muid tegevusi pikaajaliselt ette planeerida ning olid kindlad tähtajad, kuid lennujuhina töötades toimub kõik reaalajas ning ülesandeid koju kaasa võtta ei saa. “Kui vahetuse lõppedes lennujuhtimissaali uks sulgub, siis võin kõik saalis toimunu peast välja visata ja tegeleda oma hobidega,” lisas Leitmäe tõdedes, et siiski on ametite puhul ka üks sarnasus. “Mõlemad töökohad nõuavad ääretult täpset tegutsemist,” oli Leitmäe veendunud.

Kadi Buhharin on lennujuhina töötanud juba 8 aastat, kuid ka praegu täiendab ta end hoopis erineval alal – toitumis-ja terviseteraapia alal. “Graafikuga töö võimaldab end täiendada teemadel, mis lisaks ametile huvi pakuvad,” ütles Buhharin, kes jõudis lennujuhi ameti juurde tänu silma jäänud üleskutsele. “Kuna pärast ülikooli lõpetamist olin avatud uutele ja huvitavatele pakkumistele, siis jäi silma reklaam “Tule juhi taevast”. See tundus niivõrd põnev, et otsustasin kandideerida, läbisin katsed ja osutusin väljavalituks,” rääkis Buhharin.

Mõlemad lennujuhid tõdevad, et amet on tõepoolest vastutusrikas, kuid suure vastutuse eest makstakse ka suurt palka ning rutiin puudub lennujuhi ametis täielikult.

Selleks, et jõuda sobiva ameti juurde, tasub aga mõelda läbi, millised on inimese tugevused ja nõrkused ning millise iseloomuga töö võiks sobida.

“Kõige keerulisem ongi inimesel jõuda selgusele, et mis on see, millepärast ma ühele või teisele erialale või koolitusele kandideerin. Kas see on väärt seda aega, raha ja vaeva, mida inimene kavatseb panustada?” ütles töötukassa karjääriteenuste juht Lana Randaru, lisades, et sageli jõuavad inimesed just seetõttu töötukassasse karjäärinõustamisele, mille käigus inimesega koos arutatakse need teemad läbi, et saada suurem selgus erialavaliku sobivuse osas.

Randaru sõnul on üheks suurimaks väljakutseks eriala vahetuse juures just oma teekonna leidmine ning valitud teekonnaga ka lõpuni minemine. “Kahtlemata on see keeruline, kuidas leida enda jaoks õige valdkond ja eriala. Valikuid on väga palju ning selles info hulgas jõuda õige informatsioonini võib olla väljakutse ja noorte puhul võib täheldada ka seda, et eriala valitakse sõprade järgi. Pole harv juhus, et just esimene kursus jääb ülikoolis pooleli,” ütles Randaru. “Kui asi on hästi läbimõeldud, siis on ka õpingutel vastupidamine lihtsam,” tõdes Randaru, tuletades meelde, et õpingud on periood elust, mille käigus omandatu aitab sobivat töökohta leida. Samuti võib esimese kursuse jooksul selguda, mis õpingutes meeldib ja siis juba teha täpsem erialavalik.

Leitmäe ning Buhhrini sõnul lennujuhi õpingud ülejõu ei käinud, seda enam, et lennujuhiks õpitakse välismaal ning välismaal õppimise kogemus teeb eriala õppimise veelgi põnevamaks. Ka Randaru tõdes, et huvi rahvusvahelise töökogemuse ning keeleõppe suhtes on karjäärivalikuid tegevatel inimestel suur, kuid mitte ainult. “Kui inimesel on hobi või huviala, millega on tegeletud, siis sageli otsitakse ka võimalust, kuidas sellest elukutse kujundada. Samuti on olulised töökeskkond ja töö iseloom,” loetles Randaru tegureid, mis tööotsijate jaoks tänapäeval olulised on.