Folie stuudio eestvedaja Terje Bernadt: Tsirkus on oma olemuselt inimvõimete piiride otsimine

Sel aastal saab viieteiskümne aastaseks tsirkusestuudio Folie, milles on asutamisest saati käinud treeningutel mõni tuhat last. Stuudio asutajaks ja eestvedajaks on Terje Bernadt, kelle otsus siduda end tsirkusega tekkis ühteistkümne aastaselt pärast seda, kui ta akrobaatikatrennis käima hakkas.

Terje sai inspiratsiooni tipptasemel kaasaegse tsirkuse etendusest New Yorgis ja töötas ise artistina Jaapanis. Kõik see andis teadmisi, kogemusi, julgust ja mõttejõudu Eestisse tsirkusekooli asutamiseks. Ka ise treenerina praktiseerides arvab ta, et igaüks võib tsirkuses leida tegevuse, mis talle sobib, jätkuks vaid huvi ja motiivi. Tema sõnul töötab kaasaegses tsirkuses ka multitalente, kes andekalt mitmel alal esinevad.

Usutluses heade uudiste portaalile GoodNews tutvustas Terje huvitavaid ja atraktiivseid plaane Folie sünnipäeva tähistamiseks. Veel avaldas ta unistuse Folie hoonest. Lugejad saavad teada sedagi, et kuigi Terje on Folie eesotsas demokraat ja meeskonnamängur, kipub teda vahel siiski kimbutama ansambli Fix laulust pärinev lööklause: “Ja minu najal seisab kogu see tsirkus koos …”

Millal ja kuidas sai alguse Teie huvi tsirkusekunsti vastu? Kas lapsepõlves ema ja isaga tsirkuses käisite?

Ei mäleta otseselt, et oleksin käinud vanematega tsirkuses, aga ema ja isa viisid mind 11-aastaselt akrobaatikatrenni ja sellest ajast pühendusin täielikult tsirkusele. Kui trenn lõppes, siis hakkasin kohe uut ootama, vahe kahe trenni vahel oli nii pikk – terve päev!

Mis ajendas stuudiot asutama ja kuivõrd soodustas seda ettevõtmist üldkultuuriline taust toonases Eestis? Kas ehk oli tõukejõuks sajandivahetuse müstika ja elevuski?

Kindlasti me kanname oma tegevuses aja märki. Eesti ühiskonnas olid toimunud suured muutused, muutunud oli ka tsirkuseartistide olukord kodumaal. Mina olin töötanud mitu aastat artistina Jaapanis ja see andis mulle võimaluse vaadata eemalt tsirkusele Eestis, aga ka enda sisse. Tagasi tulles teadsin, et tahan lavastada tsirkuseetendusi. Vanemad artistid olid lõpetanud ja noori polnud peale tulnud. See ajendaski asutama kooli, et treenida artiste. Olin treeneritööd ka enne teinud ja mõte oma koolist meeldis väga.

Kui palju õpilasi on läbi aegade Folie stuudios õppinud ja kui paljudest on saanud kutselised tsirkuseartistid?

Esimesel hooajal oli meid kokku 15 ja 15. hooajal 100. Usun, et lapsi, kes on meil regulaarselt trennis käinud, võiks olla mõni tuhat. Lisaks kõik need tuhanded inimesed, kes on osa saanud töötubadest, TsirkuseKlassi tundidest või Pikapäevatsirkuse projektist Tallinna koolides. Kutselised tsirkuseartistid on kohe-kohe saamas kahest õhuakrobaadist, kelle lõputöid mängitakse Helsingis tänasest 11. jaanuarini – Grete Gross ja Lizeth Valme. Tore on märkida, et peagi on eestlastest noori tsirkuseartiste Euroopa professionaalsetest koolidest tulemas veelgi.

Kui palju õpilasi Folie stuudios praegu õpib ja kas see on maksimaalne võimalik arv või saaks neid veelgi vastu võtta?

Meil on umbes sada õpilast ja hetkel oleme sellega rahul. Peame tähtsaks, et säiliks kontakt iga õpilasega ja tema vanematega, et grupid oleksid mõistliku suurusega. Panustame kvaliteeti ja meil ei ole otsest survet kasvada. Õpilasi võtame vastu küll ja alati ootame neid, kes väga soovivad tegeleda akrobaatikaga ja tsirkusega üldse. Tänu mitmekülgsele treeningule sobib see ala eriti hästi ka poistele.

Folie kodulehte vaadates võib järeldada, et ennekõike õpetakse akrobaatikat ja žongleerimist. Kas õppima sobib selleks iga tüdruk ja poiss?

Tsirkusekunsti eripäraks on see, et multidistsipliinina pakub ta eneseteostusvõimalust väga erinevate võimetega inimestele. Laias laastus võiks öelda, et igaüks võib leida tsirkusest tegevuse, mis talle sobib. Erinevuse tekitab isiklik motivatsioon. Et tsirkuses edusamme teha, peab pingutama ja kaugele jõuavad kõik need, kes on motiveeritud ja panustavad oma unistuste teostamisse.

Folie on lavale toonud mitmeid etendusi, millest Eestis kõige tuntum on ehk “Pärlihaldjas”. Mille poolest erineb tsirkusetendus tavalisest teatrietendusest?

Väga suurt vahet ei pruugigi olla, kuna kaasaegne tsirkus on üks etenduskunstidest. Tsirkuseetenduses peaks olema ilmne, et tegu on tsirkuseartisti(de)ga ja millegagi, mida määratleme tsirkusena. Samas, näiteks kompanii Un Loup Pour l`Homme, üks mu suuri lemmikuid, etenduses „Face Nord“ ei saa otseselt öelda, et keegi teeks mingit konkreetset tsirkusetrikki, aga on täiesti ilmne, et tegemist on väga võimekate akrobaatidega.

Kuidas osalevad teie artistid tänavu rahvusooperis Estonia lavale tulevas Imre Kalmani operetis “Tsirkusprintsess”?

Elyca Edovald on köieltantsija etendusele eelnevas osas ning koos Maria Kaljulaga täidavad nad etenduses tsirkuseartistide rolli.

Ühed kultuurikollektiivid on rohkem oma juhi nägu, teised põhinevad ennekõike meeskonnamängul. Kuivõrd võib Folie stuudiot iseloomustada tuntud laulust pärit sõnadega “Ja minu najal seisab kogu see tsirkus koos“?

See lause Fix’i laulust tuleb mul vähemalt kord kuus meelde, sest tööd on hästi palju. Aga tegelikult ei ole kaugeltki mitte ühe inimese töö – meie tsirkus püsib koos treenerite kollektiivi najal. On kujunenud välja Folie nägu, mille moodustab sümbioos Folie visioonist, treenerite vaimsest panusest ja õpilaste loomingulisusest ning artistlikkusest. Kaasaegses tsirkuses on hästi oluline olla justnimelt iseenda nägu, erineda teistest, mitte kopeerida. Lavastusproovides ma ootan pigem artistide kaasamõtlemist kõikidel tasanditel ning oma ideede pakkumist, kui täpset juhiste täitmist. Pean hästi tähtsaks tervikus püsimist iga isiksuse loomingulise panuse kaudu.

Millisest koolist või koolidest pärineb Teie enda tsirkusealane haridus nii teoorias kui praktikas?

Õppisin lapsena tsirkuse huvikoolis nimega Säde koos kõikide teiste oma eakaaslastest Eesti akrobaatikatreeneritega, meid on 7. Siis töötasin artistina 20 aastat. Treeneriks selle mõiste sisulises tähenduses ning lavastajaks olen kasvanud koos Foliega. Mul ja ka teistel Folie treeneritel on EOK akrobaatiaktreeneri kutse kvalifikatsioon, igal aastal osaleme välisfestivalide töötubades ning tavaliselt pigem välismaal toimuvatel tsirkusetreenerite koolitustel. Oleme partnerid ühes suuremas Euroopa-Ladina-Ameerika-Austraalia projektis, kus meil on võimalus oma treenereid koolitada.
Usun, et võin oma mentoriks ja õpetajaks kutsuda Lionel Lejeune´i, prantslasest tsirkusetreenerit, kes on õppejõuks olnud mitmetes tsirkuse ametikoolides, hetkel aga töötab Lahti tsirkusekoolis. Kui mina keskkooli lõpetasin, siis oli ainukeseks võimaluseks edasi õppida Moskvas, kuhu ma ei soovinud astuda. Mind köitis kaasaegne tsirkus ja sellega tegelemiseks tuli leida hoopis muud võimalused. Mul on hea meel, et tänaseks päevaks on Euroopa tsirkusekoolide võrgustik väga hästi arenenud ja viimastel aastatel on võimalik omandada ka bakalaureusekraad artistiõppes. See annab meie noortele reaalse väljavaate saada kõrgharidus just soovitud erialal.

Millist eriala Folie treeningutel ise õpetate?

Praegu õpetan enamasti akrobaatika üldist ettevalmistust edasijõudnutele, kätelseisu. Olulisem osa minu tööst on etenduste ja etteastete lavastamine ja selleks viin ka läbi spetsiaalseid tunde kindlate gruppidega, kellega etendus välja tulemas on. Aga olen varasemalt õpetanud kõike žongleerimisest õhuakrobaatikani. Nüüd on meil olemas võimekad erialatreenerid, kes selle töö väga hästi ära teevad. Treenerite koolitus ja neile võimaluste leidmine on olnud samuti üks Folie tegevussuundadest.

Kas Folie stuudios saab omandada teadmisi ka klounaadi ja mustkunsti alal?

Otseselt mitte, aga meie näitlemistreening on küll sellise suunitlusega, et kui keegi soovib ja tunneb vajadust, siis saab klounaadiga edasi minna.

Kuidas suhtute loomade ja lindude kaasamisse tsirkuses?

Ma usun, et loomade ja lindude õige koht on metsas või talus ja on hea, et lapsed saavad loomadega tutvust teha loomaaedades. Mulle pole mitte kunagi loomad tsirkuses meeldinud, ei oskagi öelda miks, aga juba lapsest saati on nii.

Olete öelnud, et New Yorgis vaadatud Cirque de Soleil etendus avas Teile ukse nõukogude tsirkusest kaasaegse tsirkuse maailma. Mida tähendab aga üldse mõiste kaasaegne tsirkus? Kui kiiresti tulevad peale tsirkusekunsti uued suunad ja stiilid?

Jah, see oli 25 aastat tagasi. Nii tsirkuseetenduste sisu kui vorm teevad pidevalt läbi muutusi, ent Soleil on jäänud täpselt samade liistude juurde. Euroopa tsirkuses toob iga uus tsirkusepõlvkond kaasa ka uue suuna, ütleme siis, et iga dekaadi järel saame rääkida muutusest. Jälgida tuleb tsirkuse ametikoolide lõputöid ja Cirque de Demain festivali Pariisis, mis on suunatud noortele professionaalidele, aga ka teisi Prantsusmaal toimuvaid festivale, kus mängitakse värskelt lõpetanute etendusi.

Millises tasakaalus peaksid tsirkusekunstis olema põnev ja särav vaatemäng, väline ilu, positiivsed emotsioonid ja samas selle kunsti mõtlemapanevam, filosoofilisem sõnum?

Tsirkus on oma olemuselt inimvõimete piiride otsimine, nende piiride edasinihutamine, võimatu tegemine võimalikuks. Kaasaegne tsirkusekunst on selle meisterlikkuse kaudu edasi kantav lugu, teema, artisti isiklik suhe sellesse, artisti isiksus. Kaasaegse tsirkuse liikumine sai alguse Prantsusmaalt ja 70ndatel oli etenduste sisuks tihti sotsiaalne või poliitiline teema, tsirkust kasutati omamoodi relvana. Tänapäeval on väga erinevaid etendusi – meelelahutuslikumaid ja sügavalt filosoofilisi kõrgetasemelisi kunstiteoseid. Tihti on ülimeisterlik akrobaat lisaks ka väga võimeks laulja, tantsija, näitleja vms. Vahel on võimatu öelda, kas tegemist on kõrgklassi muusikuga, kes on akrobaat või vastupidi. Need inimesed on multitalendid ja see ongi tänase päeva kaasaegsele tsirkusele omane. Seega on taas keskmes isiksus ja talent.

Mis on kavandatud kõige olulisemateks sündmusteks Folie’le viieteistkümenda sünnipäeva tähistamisel?

Aprillis toimuva Eesti Tsirkuse Festivali programmis mängime oma etendusi „Minu väike tee” ja „Mis oleks kui …” KUMUs, maikuuks tuleb lavale pulsi ja rütmide teemaline lühietendus lastele. 29. augustil tähistame KUMUs Folie sünnipäeva uue etendusega meie produktsioonigrupilt VIU, mis saab kindlasti olema teistsugune ja põnev. Lisaks on kavas viia läbi koolitusi nii ajakirjanikele kui treeneritele, korraldada töötubasid.

Praegu on Folie koduks Salme kultuurikeskus. Kui reaalne on aga et kunagi saab Eesti spetsiaalse tsirkusemaja?

Mulle meeldib see mõte mängida black box’ides või teha hoopis tänavatsirkust. Ma tahaksin, et Folie’l oleks oma hoone, selline saal, mida saab kasutada black box’ina. Aga jah, oluline oleks, et uute etendusasutuste planeerimisel võetaks arvesse ka tsirkuse spetsiifikat, kuna me ei saa üle ega ümbert vajadusest 8 meetri kõrguse ja piisava põrandapinna järele. Hetkel on mitmete välisetenduste Eestisse toomine takerdunud osalt just sobivate parameetritega ruumide leidmise taha, aga ka raha taha. Vaja on õigeid kultuuripoliitilisi otsuseid, et need kõrgkunsti teosed Eestisse jõuaksid. Siiski võib olla rõõmus viimastel aastatel toimunu üle, tundub, et kaasaegse tsirkuse mõiste hakkab ka meie inimeste teadvuses vaikselt kanda kinnitama.

Usutles Jaan-Ivo Lukas