1. Avaleht
  2. Eesti elu
  3. Hajaasustuse programm tõi Viljandimaa 81 perele paremad elutingimused
Hajaasustuse programm tõi Viljandimaa 81 perele paremad elutingimused

Hajaasustuse programm tõi Viljandimaa 81 perele paremad elutingimused

Foto: Lembit Kruuse
Foto: Lembit Kruuse

Viljandi maavanem Lembit Kruuse sõnul saabki just selliste regionaalsete programmide abil toetada elu maal.

„Maapiirkonnad vajavad ja väärivadki erikohtlemist. Nii on see kõikjal arenenud riikides mujalgi. Toetust sai taotleda vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ning juurdepääsuteede korrastamiseks. Tean omast kogemusest, et elu aluseks maapiirkonnas ongi korralik taristu: tee, vesi, elekter ja ühenduse võimalus muu maailmaga,“ rääkis Kruuse.

Viljandimaal osalesid programmis kõik abikõlbulikud omavalitused. Programmist jäid välja Viljandi, Võhma ja Mõisaküla linn.

„Kõige rohkem ehitati programmi abiga kanalisatsioonisüsteeme, sellele järgnes puhta vee süsteemide ja kaevude ehitus ning siis juurdepääsuteede valdkond. Autonoomsete elektrisüsteemide valdkonda ühtegi taotlust ei esitatud,“ nentis Viljandi maavalitsuse majandusarengu peaspetsialist Jane Lumiste.

Tema sõnul läks hajaasustuse programmis Viljandimaa hajaasustuses elavatele peredele riigi- ja kohalike omavalitsuste poolt 2013. aastal toetuseks kokku 262 467 eurot.

Lumiste sõnul esitavad kohalikud omavalitused esmalt omapoolsed garantiikirjad, mis summaga soovitakse programmis osaleda. Sellest tehakse maakonna koond ja esitatakse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele. Viljandi maakonnale eraldati EAS-i poolt kokku riigipoolseks toetuseks 188 100 eurot, millele kohalikud omavalitsused pidanuks sama palju raha juurde panema.

Kohalikest omavalitsuste kõige suurema panuse sai anda Viljandi vald summas 51 646,50 eurot. Järgnes Suure-Jaani vald, osaledes programmis 29 369 euroga. Teiste valdade summad jäid juba tagasihoidlikumaks, mille põhjuseks oli Lumiste sõnul peamiselt programmi taotlusteks avanemine aasta keskel.

„See ei võimaldanud programmi kuludega arvestada aasta alguses, kui kohalike omavalitsuste eelarveid koostatakse,” selgitas Lumiste.

2013. aastal esitati 12 kohalikus omavalitsuses kokku 88 taotlust. Positiivse rahastamise otsuse said 81 taotlust. Sellest riigipoolne toetus kokku on 131 233 eurot ja kohaliku omavalitsuse panus 131 234 eurot. Kui siia lisada minimaalne taotlejate omafinantseering 33,33 protsenti, on nende projektide kogumaksumus vähemalt 393 700 eurot. Riigipoolse kasutamata jäänud osa summas 56 867 eurot kantakse EAS-ile tagasi.

Head Uudised GoodNews