Avaleht Eesti elu Herkel: inimõigused internetis nõuavad kiiret tegutsemist
Herkel: inimõigused internetis nõuavad kiiret tegutsemist

Herkel: inimõigused internetis nõuavad kiiret tegutsemist

Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee võttis eile vastu ENPA Eesti delegatsiooni liikme Andres Herkeli raporti „Interneti valitsemine ja inimõigused“.

Herkeli sõnul mõjutab internet pea kõike meie ümber ja on muutunud vältimatuks vajaduseks sadadele miljonitele inimestele ning ka riikide heaolu sõltub sellest. Selles valguses on järjest enam tähelepanu vaja suunata inimõigustele internetis. „See oli ka minu raporti koostamise ja esitamise põhjus. Keskendun raportis inimõigustele, mida peame üheskoos kaitsma. Kõigil peab olema juurdepääs internetile, keegi ei tohi end seal diskrimineerituna tunda ja internet peab olema kõigile avatud niinimetatud ökosüsteem,“ rääkis Herkel.

Raporti järgi tuleb väljendamisvabadust ja infovabadust tugevamini kaitsta. Samal ajal tuleb tagada kasutajate turvalisus, austada nende privaatsust ja seda eriti isikuandmete vaatepunktist.

„Võrguoperaatorid peavad tundma survet ja samuti ka need, kes internetile uusi kasutusvõimalusi loovad. Siin võib näiteks tuua asjade interneti ja tehisintellekti,“ sõnas Herkel.

Interneti kasutajate isikuandmete kasutamine peab olema iga inimese enda otsustada, see on aga koht, kus domineerivad ärihuvid. „Seega tegin ettepaneku, et hea internetihaldus peaks olema mitmekülgne ja detsentraliseeritud, läbipaistev ja vastutustundlik. Peab valitsema koostöö ja osalus,“ ütles Herkel.

Inimõiguste kaitsmiseks on Herkeli kinnitusel vaja konkreetseid protseduure, mis tuleb luua eri riikide koostöös ja kaasatud peavad olema ka teised sidusrühmad. Euroopas on peamine roll Euroopa Nõukogul ja Euroopa Liidul, nende koostöös peab suurenema EuroDIG-i roll.

Herkeli sõnul on internetiga seotud teemad tõusnud ENPA-s kesksele kohale. Sellega seotud raporteid on kultuurikomitees ettevalmistamisel veel mitu ja veebis toimuv on järjest tähtsamal kohal ka näiteks valimiste ja valimisvaatluse puhul, samuti liikmesriikide demokraatlike institutsioonide toimimise monitoorimisel. „Kui räägime küberjulgeolekust, siis tähendab see suurte strateegiliste infrastruktuuride haavatavust, aga ka seda, et meie demokraatlik riigikorraldus ja institutsioonid oleksid kõrvalt tulevate rünnete eest kaitstud,“ ütles Herkel.

Lisaks raportile võeti 60 poolthääle ja kolme vastuhäälega vastu Euroopa Nõukogu soovitused liikmesriikide valitsustele. Kaks hääletajat jäi erapooletuks.