Homme on taas ülemaailmne veepäev
Homme tähistab maailm taaskord rahvusvahelist veepäeva, mis tänavu on pühendatud veealasele koostööle,sest 2013. aasta on ÜRO algatusel kuulutatud rahvusvahelise veealase koostöö aastaks. Eesti Vee-ettevõtete Liidu EVEL teatel toimib Eestis veealane koostöö üpris hästi.
„EVEL on üks väga hea näide veealasest koostöö toimimisest – meie liikmeskond tegutseb aktiivselt üheskoos nii igapäevaprobleemide lahendamise, uute veeprogrammide leidmise kui ka veealase seadusloome ettevalmistamisel,“ ütles EVELi juhatuse esimees Hans Liibek. „Näiteks tänavu pöörab EVEL suuremat tähelepanu Eesti asulaid suviti kimbutavale reoveehaisu probleemile.“ Liibeki sõnul võib Eesti vete olukorraga üldjoontes rahul olla. „Enamus Eesti elanikest saab igapäevaselt hea kvaliteediga kraanivett,“ sõnas Liibek. „Igapäevaselt tarvitades ei saagi me aru, milline väärtus see on.“
EVELi tegevdirektor Vahur Tarkmees lisas, et veealase koostöö aasta raames tähtsustatakse senise eduka koostöö häid tulemusi – väga heast koostööst kõnelevad näiteks vee-ettevõtete korraldatud ühishanked nii elektrienergia kui ka mootorikütuste ostmiseks. „Kuid loomulikult tuuakse esile ka olulisi probleeme veealase hariduse andmisel, riikidevahelistes suhetes, piiriüleste veekogude kasutamisel ja ka veealase koostöö rahastamisel,“ sõnas Vahur Tarkmees. „Heaks näiteks rahvusvahelisest koostööst võib tuua Peipsi järve puhastamise projekti, mida veavad Eesti poolelt Emajõe Veevärk ja Venemaa poolelt Pihkva oblasti juhid ning mis nii mõnelgi puhul bürokraatiamasina hammaste vahele toppama on jäänud.“
Eestis koordineerib tänavust veealast koostööaastat Keskkonnaministeerium, kes soovib suurendada elanikkonna teadmisi veest ning parandada me vete seisundit, tehes selleks koostööd erinevate asutuste, kooliõpilaste ja teadlastega.
Eestile tähendab veealane koostöö eeskätt meie veekogude hoidmist ja kaitsmist. Möödunud aastate vältel on Eestis tehtud väga mahukaid investeeringuid veemajandusega seotud infrastruktuuri olukorra parandamiseks, mille tulemusena on vähendatud veekogudesse sattuva reostuse hulka. Samuti on paremini kaitstud meie joogiveeallikad ning paranenud joogivee kvaliteet. Ent siiski pole Keskkonnaministeeriumi andmetel viimaste hinnangute kohaselt pea 26% Eesti pinnavetest heas seisus. Neid ohustavad ja halvendavad pidevalt peamiselt asulate reovesi, väetiste ja muude toitainete ärakanne põldudelt ja metsadest ning vooluveekogude vee vaba voolamise tõkestamine, takistamine ning paisutamine. See ongi olukord, kus edasiste pingutuste tegemiseks vee seisundi hoidmisel ja parandamisel peame tegema rohkem koostööd, sest me kõik jagame ühist, kuid samas piiratud ressurssi.
