Avaleht Eesti elu IGA LAPS ON KINGITUS! Eesti Sündimusuuringud: väärtustagem laste kasvatamist
IGA LAPS ON KINGITUS! Eesti Sündimusuuringud: väärtustagem laste kasvatamist

IGA LAPS ON KINGITUS! Eesti Sündimusuuringud: väärtustagem laste kasvatamist

lapsNädalavahetusel algas sotsiaalkampaania “Iga laps on kingitus”, mis kutsub väärtustama lapsi ja laste kasvatamist ning tuletab meelde, et lapsed on suurim kingitus nii Eesti perele kui ka Eesti riigile. Kampaaniaga soovib Eesti Sündimusuuringud kaasa aidata, et meie peredesse sünniks rohkem lapsi.

Üleskutse tunnuslaul on legendaarse hittloo “Maa tuleb täita lastega” uus seade, mille kinkisid Eestile 100ndaks sünnipäevaks Eesti tuntumad artistid koos oma lastega. Südamlik video oli esmakordselt eetris nädal tagasi ETV saates “Hommik Anuga” ning on praeguseks jõudnud YouTube’is populaarsust koguvate Eesti lugude seas esimeste hulka.

Lisaks tele- ja raadioreklaamile lõi Eesti Sündimusuuringud ka kodulehekülje https://www.lapsonkingitus.ee/, mis annab ülevaade sündimuse ja rahvastiku olukorrast ning selle mõjust Eesti tulevikule. Eesmärk on suurendada teadlikkust ja tuua seni peamiselt erialaringkondades püsinud probleemistik laiema avalikkuse ette.

“Eesti ühiskonnas puudub reaalne ettekujutus sündimuse ja rahvastiku olukorrast,” märkis kampaania juht Lea Danilson-Järg. “Inimestel on üldine tunnetus, et sündimus võiks olla parem, kuid mis seis tegelikult on ja mida olukorra jätkumine täpsemalt endaga kaasa toob, väga ei teata. Püüame saavutada, et ühiskonnas tekib ühtne arusaam probleemist ja selle olulisusest, mille pinnalt saab omakorda tekkida diskussioon ja initsiatiiv lahenduste leidmiseks.”

“Sündimuse kasv on Eesti tuleviku kindlustamiseks täna kõige tähtsam küsimus, niisama tähtis nagu varem oli liitumine NATO ja Euroopa Liiduga,” ütles Lea Danilson-Järg. “Saavutasime need eesmärgid, kuna investeerisime sellesse palju tööd ja raha. Kõik mõistsid sammude olulisust ja panustasid vastavalt oma võimalustele. Kui me mõistame sama hästi ka järelkasvu tagamise olulisust ning püüame igaüks omal moel kaasa aidata, et Eestis sünniks rohkem lapsi, saavutame kindlasti eesmärgi. Igaüks saab midagi teha, see ei ole ainult noorte perede ja poliitikute kohustus. Ka hea sõna, märkamine ja tunnustamine aitavad muuta ühiskonda peresõbralikumaks.”

“Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva eel on sobilik hetk mõelda, mida saaks teha teisiti, et Eesti kestaks ja ka 200. juubel oleks sama väärikas,” sõnas Lea Danilson-Järg. “Tänase sündimuse juures jätkub rahvastiku kahanemine üha kiiremas tempos ning järgmise suure juubeli ajal on meid Eestis alles vähem kui miljon. Mitukümmend aastat sünnib Eestimaal vähem lapsi kui sündis II maailmasõja ajal, mil sündimus oli erakordselt madal. Eesti kahanemise peatamiseks peab peredesse sündima taas keskmiselt veidi rohkem kui kaks last, nagu oli laulva revolutsiooni harjal.”

„Laulva revolutsiooni ajal, mil sündis Hando Runneli ja Vello Toomemetsa maad lastega täitma kutsuv laul, ületas aastane sündide arv Eestis 25 000 piiri,” märkis Lea Danilson-Järg. “Praegu sünnib Eestis 15 000 last aastas, mis on ca 10 000 last vähem. Needsamad „laulva revolutsiooni lapsed“, kes sündisid aastatel 1987-1990, on täna kõige sobivamas laste saamise eas. Me tahame neile öelda, Eestis on lapsed väga oodatud ning julgustada neid oma vanemate eeskuju jätkama. Selle viimase arvuka noorte põlvkonna otsustel on Eesti tulevikule määrav mõju.”

Lea Danilson-Järgi sõnul on mõistetav, et vastutustundlikel vanematel võib olla hirm selle ees, kas nad suudavad lapsed üles kasvatada ning võimaldada neile lisaks kodusoojusele ja armastusele ka majanduslikku turvatunnet. „Praeguseks on Eesti riik teinud väga palju selle heaks, et lapsevanematele laste kasvatamisel toeks olla,” ütles Lea Danilson-Järg. “Vanemahüvitis ning alates kolmandast lapsest makstav suurem peretoetus annavad paljudele peredele vajaliku kindluse. Samas on ruumi uutele täiendavatele meetmetele.”

„Kolme lapse emana tean, et palju tuntavam muutus perekonnas on siis, kui esimesele lapsele sünnib lisaks teine, sest uue olukorraga peab lisaks lapsevanematele kohanema ka esimene laps,” lausus Lea Danilson-Järg. “Kolmas laps sulandub perekonda sujuvamalt, sest ema ja isa on lapsevanematena kogenud ning kaks vanemat last juba harjunud teineteisega arvestama. Kolmanda lapse sünd Eesti peresse on meie üleskutse kandev mõte. Armastavasse perekonda mahub alati veel üks laps.”

Kommentaarid