Intellektuaalne omand ja autorikaitse läbi eetilise vaatevinkli
Teistele kuuluvate esemete kasutamist ilma loata mõistetakse ühiskonnas vale toimimisena. Selline arusaam ei kehti ainult materiaalse omandi, vaid näiteks ka ideede kohta. Arvutitarkvara võib samuti mõista intellektuaalse omandina. Kindlate lahenduste välja mõtlemiseks on paljud inimesed vaeva näinud ja tundub mõneti loogiline, et neil, kes tarkvara arendusse panustanud pole, pole ka õigust seda tasuta kasutada. Tarkvara kopeerimine või kasutamine ilma omaniku loata ongi enamasti seadusega keelatud.
Siiski võib omanikusuhetega seoses ette tulla mitmeid küsimusi: mis annab kellelegi õiguse väita, et just tema on millegi omanik; kui konkreetse programmi loojaid ja arendajaid on mitu (nagu tavaliselt), kuidas siis kindlaks teha, kellele kui suur osa täpselt kuulub. Lisaks, tarkvara kätkeb endas teadmisi ja ideid, mis võiksid olla kasulikud ühiskonnale tervikuna, kuid kõigil pole ilmselt kunagi võimalik lunastada ligipääsu igale programmile. Võib-olla peaks hüvede üldiseks edendamiseks tarkvara siiski vabalt kättesaadev olema? Häkkerieetika, mis nõuab info kättesaadavust kõigile, välistab intellektuaalse omandi olemasolu: kui millelegi on kõigil õigus, ei saa see olla kellegi oma. Kas nende lähenemist saab alati pidada autoriõiguste rikkumiseks või on tõepoolest ka kübermaailmas olemas entiteete, mida keegi kunagi isiklikult omaks pidada ei tohiks ning mis peaksidki olema kõigile kättesaadavad?
Autoriõiguse arusaamad erinevad maailma lõikes suuresti. Majanduslikult vähem arenenud piirkondades on mure esmase toimetuleku pärast suurem kui rohkem arenenud aladel ning teisesed kaalutlused, nagu probleemid intellektuaalse omandi ümber, jäävad kõrvale. Üldise heaolu kasvades hinnatakse väärtused ümber, sotsiaalse heaolu asemel hakatakse rohkem rõhutama indiviidide isiklikku heaolu, enam on aega mõelda näiteks eneseteostuse peale, niisiis muutub ka autoriõigus olulisemaks küsimuseks. Rahvusvahelises kaubanduses on soovitav sellistele kultuurilistele erinevustele tähelepanu pöörata.
Vaata lisaks: kultuurikorraldus ja -kaitse, publitseerimine ja institutsioonid
Allikas: TÜ EETIKAVEEB
Uuri lähemalt SIIT!
