Avaleht Eesti elu Jõgeva valla lipult tasub lumehelbe tagant otsida kevadist ristikheinalehte
Jõgeva valla lipult tasub lumehelbe tagant otsida kevadist ristikheinalehte

Jõgeva valla lipult tasub lumehelbe tagant otsida kevadist ristikheinalehte

Jõgeva vallavanem Aare Olgo, sümboolikakonkursi esimees Mai Treial, Marju Pottisep ja vallavolikogu esimees Raivo Meitus

Lõppeva nädala kolmapäeval heisati Jõgeva kesklinnas pärast haldusreformi moodustunud Jõgeva valla lipp, mida kaunistab tunnustatud kunstniku Marju Pottisepa sümboolika.

Lipu heiskasid Jõgeva vallavanem Aare Olgo ja vallavolikogu esimees Raivo Meitus.  Kõige lähemalseisvateks tunnistajateks tseremooniale olid sümboolikakonkursi komisjoni esimees Mai Treial, kes ka Jõgeva vallavolikogu esimene aseeesimees, ja konkursi võitja kunstnik Marju Pottisep.

„Kui sel suvel läks suurem sümboolikakonkursside laine käima, sattusin selle info peale Facebookis. See on huvitava traditsiooniga žanr ja ajalugu on mind ka alati huvitanud (teatri- ja filmikunstnikul, kes erialalt olen, pole selle uurimisest pääsu). Nii et asusin asja uurima ja kavandeid tegema, kui vabamaid hetki oli. Et Jõgeva kant oli olnud just meie sõpruskonna sellesuvise Eesti-uurimise retke huviorbiidis, siis olin juba eelnevalt päris palju teadmisi kogunud. Nii et oli, mille põhjal ideid arendada,“ ütles kunstnik Marju Pottisep.

Jõgeva vallale sümboolika kavandanud kunstnik Marju Pottisep

Marju Pottisepa kujundatud kavandil äratab tähelepanu talvine element, mida võib kutsuda nii lumehelbeks kui ka jääkristalliks. Tööprotsessi mõjutas ka tutvumine Laiuse linnusega. „Laiusel käies tundus see üks vägev koht, teadmine, et seal on Karl XII tükk aega viibinud, jäi pähe tiksuma. Huvi pärast otsisin üles ka Karl XII vapi, kas sealt oleks midagi väärt ajaloopärandina kasutada. Aga polnud midagi nii huvitavat, kui lootsin. Ja ainult kaugele ajaloole praeguses ajas sündinud valla sümboolikas pühenduda ei tundunud siiski päris asjakohane. Seda enam, et näiteks Torma ja Palamuse ei oleks kindluse-teemaga eriti haakunud. Jätsin sellest ideest alles müürlõike kui kindlusrajatise heraldilise sümboli ning vaatasin, kas saaks kuidagi kajastada ühinevaid valdu. Nägin vanu vappe kõrvutades, et ristikheinalehed on kujutatud peaaegu kõigil. See ühisosa saigi uue kujundi sünni alguseks. Sättisin ristikulehed ringile ja pikendasin varred keskele kokku, nii saigi jääkristall-lumehelves,“ rääkis kunstnik.

Vallavanem Aare olgo kingib lipu Palamuse teeninduskeksuse juhataja Urmas Astelile

Marju Pottisep märkis et Jõgevale, kus 1940. aasta 17. jaanuaril mõõdeti senine Eesti külmarekord, on külge jäänud külmalinna kuulsus. „Minagi ei saanud sellest mööda vaadata. Seda enam, et otsisin isegi suvel seda külmasammast taga ja tegin selle juures loomulikult selfisid. Kui selline ainulaadne rekord on olemas, siis miks mitte seda ära kasutada. See tõik näitab, et siinne rahvas peab ka karmides oludes hakkama saama. Aga nagu eelmisest vastusest nähtub, pole antud lumehelves pelgalt külmalinna sümbol, vaid kätkeb lisatähendust ühinenud ristikheintest.“

„Loodan, et Jõgeva valla lipp saab südamelähedaseks valla elanikele ja jääb hästi meelde inimestele teistest Eestimaa paikadest, samuti omavalitsuse koostööpartneritele välisriikides. Kahtlemata on lipp uudne ja originaalne, ehk inspireerib see genereerima ka uusi ideid valla arenguks. Kavas on renoveerida Jõgeva vallakeskuses vallamaja kõrval paiknev lipuväljak, mis võiks kujuneda pidulike tseremooniate toimumiskohaks,“ lausus Jõgeva vallavanem Aare Olgo.

Jaan-Ivo Lukas

Kommentaarid