Avaleht Keskkond Keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra: kilekottide ulatuslik ja läbimõtlematu kasutamine on saanud keskkonnaohuks, millele tuleb otsustavalt reageerida
Keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra: kilekottide ulatuslik ja läbimõtlematu kasutamine on saanud keskkonnaohuks, millele tuleb otsustavalt reageerida
Keskkond
0

Keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra: kilekottide ulatuslik ja läbimõtlematu kasutamine on saanud keskkonnaohuks, millele tuleb otsustavalt reageerida

0
Rainer Vakra
Rainer Vakra

Riigikogu keskkonnakomisjoni esmaspäevasel istungil arutatakse pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu (358 SE), mis piirab oluliselt õhukeste kilekottide kasutamist.

Keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra sõnul on teema olnud aktuaalne terves Euroopa Liidus juba pikemat aega. Probleemi lahendamiseks on vastuvõetud kilekottide kasutamist piirav ELi direktiiv, mille ülevõtmise tähtaeg Eestis oli juba mullu novembris.

„Kilekottide ulatuslik ja läbimõtlematu kasutamine on saanud keskkonnaohuks, millele tuleb otsustavalt reageerida. Pakendimajanduses tuleb muuta inimeste harjumusi ja tõsta nende keskkonnateadlikkust ning võtta kasutusele pakendid, mis on korduvkasutuses ja kergesti utiliseeritavad,“ ütles Vakra. Ta selgitas, et Euroopa Liidu direktiiv näeb ette 2019. aasta lõpuks vähendada õhukeste kilekottide kasutamist 90 kilekotini inimese kohta aastas. 2025. aasta lõpuks soovitakse sama number tuua 40-ni. 

Vakra viitas aastal 2015. tehtud kilekottide tarbimise uuringule, mille kohaselt vaadeldud 500-s kaupluses üle Eesti tarbitakse inimese kohta aastas keskmiselt umbes 40 kilekotti ja umbes 165 eriti õhukest kilekotti, millest toiduhügieeni otstarbel kasutatakse umbes 63.

„Kilekottide tasuta jagamise keelamise põhiline eesmärk on panna tarbijat mõtlema. Kas ma vajan seda kilekotti ja olen nõus selle eest maksma kasvõi ühe sendi või on tegemist lihtsalt harjumusega, millest võin puhtama keskkonna nimel loobuda,“ ütles Vakra. Ta toonitas: „Kilekottide masskasutuse piiramine aitab hoida loodust. Kilekotte jäetakse kõigist pakendi liikidest loodusesse kõige sagedamini.“

Pakendiseaduse muudatuste jõustumisel tuleb poodides ostjatele pakkuda kilekottide kõrval ka teisi pakendamise võimalusi, mida juba ka tehakse. Näiteks pakutakse paber-, riide- ja võrkkotte, ka korduvkasutatavaid plastikkotte.

Alates 2019. aastast keelatakse poodides suuremate kilekottide tasuta jagamine, näiteks puudutab see müügikampaaniate ajal ostude jaoks massiliselt jagatavaid kilekotte. Kehtima jääb erand, mille järgi tohib kasutada väiksemaid õhukesi kilekotte lahtise toidukauba esmaseks pakendamiseks, näiteks liha või köögiviljade ostmisel või hügieeni otstarbel kilepakendis piima ostmisel.

mm

Kommentaarid