Kuidas edendavad kultuuri 2019. aastal Eesti kultuurinõunikud Pariisis ja Brüsselis?

Väljakutsetest selleks aastaks räägivad Eesti kultuurinõunik Brüsselis Eike Eller ja kultuurinõunik Pariisis Rea Rannu-Ideon.

Millised on peamised väljakutsed teie töös Eesti kultuuri tutvustamisel?

Eike: Brüsselis jaguneb kultuurinõuniku aeg ja energia kahe suuna vahel: esmalt eesti kultuuri promotsioon, kultuurikontaktide vahendamine Eesti ja Belgia loojate ning kultuurikorraldajate vahel ja teiseks Eesti esindamine Euroopa Liidu nõukogus kultuuriministeeriumi pädevuses küsimustes. Need on kultuur, audiovisuaalvaldkond ja sport. See tähendab, et teemasid on seinast seina, kultuuripoliitiliste suundade seadmisest üksikprojektide elluviimiseni. Kultuurinõuniku töö on väga mitmekesine ja pakub palju huvitavaid väljakutseid.

Rea: Prantsusmaa kultuuritarbija on väga teadlik. Kuna pakkumine on äärmiselt suur, eelkõige Pariisis, siis peame alati mõtlema, mis on see miski, mis meie ürituse eriliseks teeb ja publiku just meie saali toob. Esmatähtis on leida hea partner, kes tunneb oma publikut, teab tema eelistusi ja oskab sellele vastavalt pakkuda programmi. Loomulikult pole vähetähtis ka see, et partneril on ruumid ja lai võrgustik info levitamiseks. See suhe on mõistagi kahepoolne, sest kui me ei oleks suutelised pakkuma kõrgetasemelist sisu, siis head partnerit meil poleks.

Eesti artistid – muusikud, heliloojad, kunstnikud – on pääsenud väga paljude Prantsusmaa olulisemate festivalide ja saalide lavadele, mis räägib iseenda eest, olgu nendeks siis Pariisi Orsay muuseum, Pariisi Filharmoonia või le Lieu Unique Nantes´is, rääkimata Avignoni või Cannes´i festivalist. Kui usaldus on kord võidetud, siis tuleb seda hoida ja toita. Mul on väga hea meel, et paljud kunstivaldkonnad pakuvad välisriikide ekspertidele erisuguseid showcase´e. See võimaldab meil spetsialiste omakorda Eestisse tuua, et nad näeksid-kuuleksid-tunneksid ise, kui palju meil on pakkuda ja saaksid oma publiku maitset silmas pidades valiku teha.

Kindlasti on meie töös väga suur roll ka isiklikel suhetel, usaldusel, nagu ütlesin, reaktiivsusel ja kohanemisvõimel. Hiljuti helistasin keset koosolekut, istudes ühe suure Prantsuse institutsiooni kunstilise direktori vastas, kiire lisainformatsiooni saamiseks Eesti suure institutsiooni esindajale, kes õnneks ka kohe kõnele vastas. Kõne ajal kuulsin prantslast tema assistendile ütlemas, et vaata, see on põhjamaine efektiivsus. Naljakas olukord, mis pöördus meie kasuks – kõik me ju eelistame tööd teha partneriga, kellega küsimused lahenevad operatiivselt.

Mis pakub seevastu rõõmu ja eredaid hetki?

Eike: Eesti Euroopa Liidu eesistumine 2017. aastal ja sellele järgnenud EV100 tähistamine lõid Brüsselis ja kogu Belgias enneolematu võimaluse Eesti pildile seadmiseks nii rahvusvahelise kultuuriprogrammi mõttes kui ka EL-suunalises tegevuses. Kultuuriprogramm sisaldas üle 30 ettevõtmise eri kunstivaldkondades. Eesti oli fookusriigiks mitmetel festivalidel või oli suisa festivali keskmes, näiteks mullu jaanuaris Flagey kontserdimajas Arvo Pärt Weekendil.

Kultuuriprogramm oli nii õnnestunud, et järgmised eesistujariigid, nagu näiteks Austria, kelle eesistumine toimus 2018. aastal, soovis jätkata mitmeid meie algatatud formaate. Mitmed riigid, kel eesistumine seisab alles ees, on juba käinud uurimas meie kogemusi, et näha, mis tegi Eesti eesistumise kultuuriprogrammist nii sisuka ja nähtava ettevõtmise.

Selline tagasiside on väga rõõmustav ja kinnitab, et meie valitud tee  oli õige: keskenduda paraadürituste asemel kultuuriasutuste sisulisele, tulevikku suunatud koostööle; usaldada artistide lõplik valik kohalikele programmitegijatele, kuraatoritele  ja festivalide juhtidele; tagada Eestist lisarahastus, tugevdatud meeskond ja sujuv koostöö Eesti koostööpartnerite vahel.

Rea:  EV100 juubeliaasta ja sellele eelnenud Euroopa Liidu eesistumise kultuuriprogramm oli tõesti intensiivne aeg. Säravaid üritusi oli igast valdkonnast ka Prantsusmaal: Loov Kultuur  disaini ja elustiilinäitus Pariisi Cité de la Mode et du Designe´is, Balti sümbolismi näitus Orsay muuseumis, fookusriigi staatus Põhjamaade  festivalil Les Boreales on vaid mõned näited.

Viimastel aastatel on prantslased leidnud enda jaoks Eesti disaini. Loomulikult on siinkohal põhjust kiita andekaid disainereid, aga ka teisi valdkonna esindajaid, kes seda põhjamaiselt karget disaini Prantsusmaal sihikindlalt tutvustavad. Üks asi viib teiseni, ja kui oled kord saanud end näidata prestiižsel näitusepinnal. nagu Cité de la Mode et du Design, avaneb järgmise partneri uks juba kergemini.

Meil on terve hulk muusikuid, heliloojaid, dirigente, kelle nimi siin teadlikumale publikule tutvustamist ei vaja. Kes paneb kokku Arvo Pärdi, Paavo Järvi või Vox Clamantise ja Eesti, see vaatab juba märksa avarama pilguga Eesti muusika poole.

Ma pean ennast eelkõige kultuurivahendajaks. Minu lugu Prantsusmaaga on juba väga pikk. Vahel arvan, et tunnen prantsuse publikut ja oskan eesti artiste suunata, aga ikka juhtub, et saan üllatuste osaliseks. Õnneks on üllatused olnud enamasti positiivsed. Suurt rõõmu valmistab see, kui koostööprojekt ei jää ühekordseks, kui kord kokku viidud artistid ja festivalid üksteist leiavad ja „üle meie peade“  tööle hakkavad. Selliseid suhteid on rõõm täheldada praktiliselt igas valdkonnas.

Mis on 2019. aasta põnevamad projektid?

Eike: Kuigi samas mahus kui juubeliaastal me ei jätka, on väga oluline hoida tekkinud kontakte ning arendada koostööd Eesti ja Belgia vahel. Areneb koostöö kaasaegse kunsti keskusega WIELS, kus juba teist aastat resideerivad Eesti kunstnikud, sel aastal Anna Škodenko ja Tõnis Saadoja. Flagey korraldab sügisel juba teise Arvo Pärdi nädalavahetuse. Arendame jõudsalt klassikalise muusika, džässi- ja filmikontakte.

Brüsselis tegutseb Euroopa üks suuremaid ja aktiivsemaid Euroopa rahvuslike kultuuriinstituutide võrgustiku EUNIC klastreid. Sellest suvest on Eestil eesõigus aasta jooksul seda juhtida. Kavas on osalemine klastri ühisprojektides koomiksikunsti, kirjanduse ja lähiajaloo teemadel.

Euroopa Liidu institutsioonides käib praegu kibekiire töö järgmise rahastamisperioodi ettevalmistamisega. Päevakorral on ka kõik kultuuri ja kultuuripärandi, audiovisuaalvaldkonda, sporti  ning lõimumisvaldkonda puudutavate programmide ja rahastamisvahendite ettepanekud.

Rea: 2019. aasta pakub Prantsuse publikule rohkelt Eesti kultuuri, aga eelkõige valmistame praegu ette projekte paariks eelseisvaks aastaks. Muusikavaldkonnas on Prantsusmaal üheks tippsündmuseks sellel aastal kindlasti ERSO avakontsert Radio France´i festivalil Montpelliers´s. Jätkame džässmuusikakontaktide arendamist, toetame koostööd Lieu Unique´i ja Eesti heliloojate vahel. Filmivaldkonnas on rõhk mitmetel festivalidel, detsembris toimuval Les Arcsi festivalil ja lisaprogrammil.

Samuti tegeleme uute koostööpartnerite otsimisega ja ekspertide omavaheliste kontaktide tugevdamisega. Tuleb pakkuda tuge Eesti artistidele ning teha koostööd kirjastajate ja festivalide korraldajatega, et meie kirjanikud, kunstnikud ja režissöörid jõuaksid siinsete festivalide ja keskuste kavadesse.