Avaleht Kultuur Kultuuriajalugu Kultuuriajalugu. Seksilinn Sheffield
Kultuuriajalugu. Seksilinn Sheffield

Kultuuriajalugu. Seksilinn Sheffield

Tegelikult selles loos seksist juttu ei tule. Ansamblil Pulp oli laul „Sheffield Sex City“, aga Sheffield oli ikka rohkem teraselinn, süntesaatorilinn, kus toimetasid Human League ja Cabaret Voltaire. Sheffieldis kerkisid 1970. aastate teisel poolel esile veidrad elektroonilised bändid, eeskujudeks Kraftwerk ja Kubrick, Bowie ja Ballard, punk ja disko ja glam rock. Miks sai just Sheffieldist Briti Detroit? Miks mitte Londonist või Manchesterist?

Elektropungipioneeride Cabaret Voltaire’i liidri Richard H Kirki sõnul mõjus Sheffieldile kaugus popkultuuri keskpunktist. „Vähe oli klubisid ja sealgi mängiti Tony Christiet. Me otsustasime muusika leiutada,“ sõnab ta.

Human League’i ja Heaven 17 kaasasutaja Martyn Ware’i arvates voolas teraselinna DNA muusikutel veres. „Masinad kolkisid igal öösel nagu linna südamelöögid,“ räägib ta dokumentaalfilmis „Made In Sheffield“.

Muusikuid mõjutas düstoopiline kaasaegne arhitektuur, betoonmajad horisondil. Selles oli mingit glamuuri, futurismi. Park Hill oli selle aja suurim elamurajoon Euroopas. Clock DVA liige Adi Newton mäletab Broomhall Flatsi, kus elas mingil hetkel ka Ware. „Puhas Ballard,“ toob Newton võrdluse vägivaldsest hoonest rääkiva raamatu „High-Rise“ autoriga.

Lisaks postindustriaalsetele ehitistele mõjutas muidugi Roxy Musicu, Giorgio Moroderi ja teiste elektriliste unistajate ulmeromantika. „Bowie ja Roxy olid Sheffieldis väga kuulsad,” räägib Human League’i laulja Philip Oakey. Ware’i eeskujud olid Iannis Xenakis, Samuel Beckett ja Lou Reedi „Metal Machine Music“.

Kaasa aitas Sheffieldi sotsialismile kalduv linnavalitsus, kelle toetusel hakkas 1972. aastal tegutsema Meatwhistle, huviring töölisklassi lastele, kellel oli rohkem ideesid kui raha. „See oli nagu anarhistlik noorteklubi. Me töllerdasime seal iga päev mitu tundi,“ meenutab Newton.

Elektroonikutest tähtsaim oli Cabaret Voltaire, kellel oli oma stuudio tänaval, kus asus palju pubisid. Cabaret Voltaire’ile meeldis William Burroughsi raamat „Electronic Revolution“, milles vanameister räägib, et sõna on viirus. Nime võtsid nad klubi järgi, kus käisid koos dadaismi loojad. Dadaismile olid eelnenud futuristid, kelle liider Filippo Marinetti tahtis kuulata mootoreid ja taasesitleda nende vestlusi. Tundus, et ka ansambel Cabaret Voltaire.

Cabs ei osanud pilli häälestada või nooti lugeda. Brian Eno oli öelnud, et igaüks võib bändi teha. Süntesaator ehitati ise, basskitarr osteti 5 naela eest. Sheffieldis oli kaks muusikapoodi. Ühes kuulasid karvased Led Zeppelini, teine, Musical Sounds, nii lugupeetud ei olnud, ent uuemat tehnoloogiat liikus seal rohkem. Just seal tutvus Cabaret Voltaire puujalaga mehega, kes müüs neile oma kaubikust Farfisa trummimasina.

„Mina kuulsin Cabsist alles siis, kui hakkasin ise bändi tegema, aga me kõik käisime samades pubides,“ räägib Oakey. Cabaret Voltaire’i mängis raadios John Peel ja Joy Division kutsus neid esinema. Kirk oli see, kes tutvustas Ware’ile Kraftwerki „Trans-Europe Expressi“. Ware oli lummatud.

Ware, Newton ja Ian Craig Marsh keskendusid projektile The Future. Nad ehitasid süntesaatoreid algul ajakirja Practical Electronics õpetuse põhjal. Ware ja Marsh said siis tööd IT-meestena ning ostsid järelmaksuga Korg 700. Ware ostis ka Stylophone 350S-i.

Sheffieldi koolkonna kujunemisele aitasid kaasa fanzine’id. Esimesena ilmus Gun Rubber, kuhu tegi kaastööd Newton ja mida käidi välja printimas Meatwhistle’is. Veidi hiljem hakkas ilmuma Modern Drugs, vedajaks tulevane ABC laulja Martin Fry. Pidevalt tekkis juurde uusi esinemiskohti.

1978. aastal hakkas Sheffieldi avangardieksperiment lõpule jõudma. Ware palus laulma endise klassivenna Oakey ja tegi Human League’i. Oakey šokeeris kõiki, kui teatas, et tahab Human League’ist teha uue ABBA. „Martynile meeldis Slade, mis oli mu jaoks nagu kõrvakiil. Edetabelibändid ei tohtinud meeldida. Me tahtsime küll olla nagu Can, aga hitte tahtsime ka,“ lausub Oakey.

Human League väljastas singli „Being Boiled“. „Listen to the voice of Buddha,“ laulis Oakey. See oli üks esimesi ainult elektrooniliste instrumentidega tehtud Briti singleid ja väga erinev hilisemast Human League’ist. David Bowie ütles, et tulevik kuulub Human League’ile. Vince Clarke kuulutas selle oma lemmiklooks ja asutas Depeche Mode’i. Human League meeldis väga ka Neil Youngile.

Ware ja Marsh asusid musitseerima nime all Heaven 17. Mark White hülgas projekti Vice Versa ja asutas ABC. Juba tegutses fonoerootiline Pulp. 1980. aastal sai Sheffield esimese plaadifirma Neutron Records.

Human League tuuritab praegu. Näiteks saab neid näha 31. oktoobril Brüsselis.

Konstantin Kuningas

Kommentaarid