Kutseõppe rahastamise kasv toob kaasa ka õpetajate palgatõusu

Valitsus kiitis heaks määruse, mille kohaselt kasvab sel aastal kutseõppe rahastamine üle kuue protsendi, see toob palgatõusu ka õpetajatele.

Kutsehariduse riikliku koolitustellimuse alusel rahastatakse koolituskohti. Ühe koolituskoha maksumusehk õppuri pearaha on sellel aastal 1 388 eurot, mis on 20 euro võrra suurem kui 2013. aastal. Kutseõppe kättesaadavuse parandamiseks eraldab riik ka ühiselamukoha toetust, mis on tänavu 217 eurot aastas ühe ühiselamus elava õppija kohta, selgitas haridus- ja teadusministeerium.

Kuigi kutsekoolide õpetajatele ei ole valitsus kehtestanud palga alammäära nagu üldhariduskoolide õpetajate puhul, eraldas haridus- ja teadusministeerium koolidele täiendavat raha üle 2,1 miljoni euro, et mitte ühegi kutseõpetaja töötasu ei jääks alla 800 euro. Juba mullu oli riigi kutsekoolide keskmine täiskoha palk 923 eurot, mis oli 9,5 protsenti rohkem kui 2012. aastal. Ka käesoleval aastal on koolidele eraldatud palgaeelarvesse juurde arvestuslikult 10 protsenti rohkem raha.

Haridus- ja teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna juhataja Jüri Sasi sõnul peab kutseõppe rahastamise kasv tooma kaasa ka sellel aastal õpetajate palgatõusu: “Oleme panustanud väga palju koolide hoonetesse ja õppekeskkonda, mis on üle Eesti väga heal tasemel. Hea keskkond eeldab ka suurepäraseid õpetajaid. Headele õpetajatele tuleb maksta ka head palka,” rääkis Sasi.

Kogu kutseõppe põhitegevuse rahastamisega seotud eelarve suureneb aastaga 6,2 protsenti võrra 49,6 miljonilt 52,7 miljoni euroni.

Kokku õpib praegu kutseõppes ligi 23 000 õppurit, nende hulgas on nii põhikooli lõpetanud noored kui ka täiskasvanud. Oluline osa on ka kutseõppe võimaluste tagamine erivajadustega inimestele, kelle õpetamist rahastatakse täiendavalt.

Riigieelarvest saab kutseõppeks raha 39 kutsekooli ja rakenduskõrgkooli ning kutseõppe võimalused on praegu tagatud kõigis Eesti maakondades.