Mustpeade majas mängiti Mozarti
Tallinn hoolitseb tänuväärselt oma elanike kultuurikire rahuldamise eest, korraldades igal aastal toredaid avatud kultuuriprogramme, kus unustatakse tasulised pääsmed ja kohustuslikud eelbroneeringud. Ole ainult õigel ajal õiges kohas hakkamas ning sa näed ja kuuled kaunist kunsti. 2016. aasta augustikuu viimasel laupäeval, Kultuuriöö raames, kubises hilisõhtune vanalinn tallinnlastest ning sise- ja välisturistidest, kes kõik siinset kultuuri maitsma saabunud. Tänavad juubeldasid ning pea kõikidest meelelahutusasutustest kuuldus kärtsu ja mürtsu kilgete ja hõigete saatel. Tallinna südalinn pulseeris sel jaheda augustiöö hakul.
Suur hulk inimesi kogunes Pika tänava Mustpeade maja esimese korruse kontsertsaali, et kuulata enne ööd kuulsat Mozarti sümfooniateost „Väike öömuusika”, saksa keeles „Eine kleine Nachtmusik“. Klassikalise muusika igavest pärli, mille loonud briljantse andega austria imelapsest helilooja.
Avar, kõrge laega, suurte akendega saal mahutas palju kuulajaid. Ettenägeliku ja varasemat saabumist eelistava isikuna jõudsin kohale esimese voori hulgas ning leidsin koha tagant eelviimases aknapoolses reas. Rahvast tulvas katkematult juurde. Lisaks kõikidele pinkidele hõivati aknalauad, paljud seisid troppis püstijalu seina ääres ja ukse juures.
Saali publikupoolne osa jäi hämaraks, esinejate ala saali ees täitis valgus. Tallinna Kammerorkester noore energilise dirigendiga ootas vaikides oma aega, kuna programmi tutvustav proua avas kontserdiõhtu sissejuhatava sõnumiga. Avasõnadest selgus, et peagi ettekandele tulev muusikaline suurteos on maailmas üks enimmängitud klassika ning et seda võib kuulda enam-vähem igal pool ja igal ajal.
Algaski neljast osast koosnev imeline sümfooniline muinasjutt. Iga eraldi pala vahepeal rääkis õhtujuht kuulsa helilooja ajastuga, kohtadega ja tippteosega seotud harivaid lugusid, mis paralleelselt kuulatava muusikaga andsid välja täielise Mozarti lühikursuse. Kuuldust salvestus mällu, et tänaseni polevat teada, kas ja kellele on see võrratu öömuusika pühendatud. Arvatakse, et kellelegi ilmselt on, aga nimedega ei juleta spekuleerida.
Palasid kuulati vaikides, hingelises naudingus, meditatiivses häälestuses, kombates orkestrantide oivalise töö saatel enda sisemisi helikeeli. Iga loo järel kostitati esinejaid marulise aplausiga. Lõpetuseks ütles tänusõnad orkestri dirigent ja kummardas publikule.
Pidulik ja vaimustav „Eine kleine Nachtmusik“ lõppes, kui kell näitas üle südaöö. Rahvas valgus tagasi vanalinna tänavatele, võttes kursi kes kuhu. Mina sammusin mõnusas rammestuses üle Raekoja platsi ja läbi Viru tänava bussipeatusesse. Koju jõudes uinusin raskusteta, kuulmeid silitamas tasaste toonidega Mozarti „Väikese öömuusika” neljanda pala vallatute viiulite avamäng.
Traditsioonidest kantud Tallinn toidab täna, homme ja tulevikus ikka meie meeli kordumatute kunstielamustega ja ma soovin auväärsele juubilarile – kallile kodulinnale ilusat juubeliaastat.
Andre Tamm
