Avaleht Eesti elu Naeratage! 84 protsenti eestimaalastest peab klienditeeninduse taset heaks
Naeratage! 84 protsenti eestimaalastest peab klienditeeninduse taset heaks

Naeratage! 84 protsenti eestimaalastest peab klienditeeninduse taset heaks

Uuringufirma Norstat küsitlusest selgub, et 84 protsenti eestimaalastest peab kohalikku klienditeeninduse taset heaks või isegi väga heaks.

Uuringutulemused ei kinnita üldist fooni, et teeninduse tase on vilets. 59 protsenti vastanutest tunneb, et klienditeenindajad teevad oma tööd rõõmuga. Suures plaanis olid teenindusega selgelt kõige rohkem rahul vanemad ja Tallinnast väljas elavad inimesed. Kaks kolmandikku vastanutest väitis, et ükski teenindaja pole nendega viimase aasta jooksul ebaviisakalt käitunud.

Uuringu kohaselt oli kõige rohkem probleeme toidupoodides ja esmatarbekauplustes, kus ebamugavusi kinnitas 46 protsenti vastanutest. Neljandik oli kogenud ebameeldivat teenindust telefonimüügi käigus ja 16 protsenti ehituspoes. Väga vähe kaebusi oli kinode, tanklate, laevanduse, apteekide ja ka telekomifirmade kohta. Huvitava faktina on naistel meestest ebameeldivaid kogemusi rohkem. Samuti on halbu kogemusi rohkem muust rahvusest inimestel.

Peamise kehva teeninduse kogemusena nimetas 46 protsenti vastajatest teenindaja halba tuju. Sama palju vastajaid hindas negatiivseks põhjendamatult aeglast teenindust või pikkasid järjekordi. 30 protsenti nimetasid kehvaks, kui teenindaja ei tunne oma tööd või on lihtsalt tööpostilt kadunud.

“Uuringust selgub, et eestlased ei naerata ega tee komplimente kaugeltki piisavalt. Selle parandamiseks viime oma ettevõttes näiteks läbi naeratamise koolituse ning Uku Suviste ja psühholoogiaekspertide juhtimisel komplimentide tegemise töötoad. Samuti märkame üle Eesti oma töötajatega head teenindust ja jagame teiste ettevõtete silmapaistvatele teenindajatele preemiaks šokolaadi,” ütles Tele2 klienditeenindusdirektor Sirli Seliov ja lisas, et märtsis selguvad hea teeninduse kuu raames riigi parimad klienditeenindajad.

Norstat viis Tele2 tellitud uuringu läbi veebruaris 500 eestimaalase seas.