Niguliste muuseumis räägitakse Maarja Magdaleenast keskaegses kunstis
Neljapäeval kell 17.30 kutsub Niguliste muuseum viimasele loengule „Maarja Magdaleena – patune naine või Kristuse ustavaim jünger?” sarjast „Pühakud”. Sel korral räägib Kumu kunstimuuseumi vanemgiid ja lektor Helena Risthein Maarja Magdaleena kujutamisest keskaegses kunstis. Osalemiseks tuleb soetada muuseumi sooduspilet.
Usutakse, et ülestõusnud Kristus ilmus kõigepealt just Maarja Magdaleenale, kes pidas teda algul aednikuks. Idakiriku kunst toetubki põhiliselt neile Uue Testamendi tekstidele, kus on juttu Kristuse ülestõusmisest ja esimesest kristliku pühademuna tekkeloost. Läänekirikus on kombeks samastada naisjüngrit küll Marta õe Maarja, küll „patuse naisega”, aga teise legendi järgi on Maarja Magdaleena kõrget päritolu.
Kõik see annab rohkesti võimalusi kunstnikele, kes meeleldi kujutavad Maarja Magdaleenat kui kaunist, pikkade ja kohevate lokkis juustega daami kandmas luksuslikke ja moodsaid kleite. Paljude teiste naispühakute puhul peab piirduma aga tagasihoidliku rõivastuse ja kaetud peaga. Muidugi kannab ka Magdaleena mõnikord peakatet. Samuti on levinud tema kujutamine kahetseva patustajana, kes kuivatab oma juustega Kristuse jalgu või mõtiskleb omaette, käepärast pühakiri ja pealuu. Kui Maarja Magdaleena looga ühendatakse Egiptuse Maria oma, siis kujutatakse tedagi räbaldunud rõivastes või alastust varjavate juustega, leib käes, inglid ümberringi.
Tähelepanuväärsed on Maarja Magdaleena rännakud eluajal läbi Palestiina ja Rooma Marseille’sse ning Briti saartele, samuti tema säilmete ränd erinevatel kontinentidel tänapäeval. Pikad järjekorrad reliikviate juurde räägivad erilisest usaldusest, samuti äratundmisest seoses sügavalt inimliku pühaku ühe või teise elulooversiooniga. Alailma leitakse uut teavet Maarja Magdaleena rollist Jeesuse elus (jünger, naine ja laste ema?) ning pannakse kirja lugusid müstilistest kohtumistest temaga.
Maarja (Maria) Magdaleena elas 1. sajandil ja puutus korduvalt kokku Naatsareti Jeesusega. Tema päeva tähistatakse 22. juulil (eesti rahvakalendris uudseleiva päev) või 4. augustil. Kreekakatoliku kirik peab teda meeles mürri toovate naiste nädalal, mis on seotud kevadpühadega. Ta on ka juuksurite kaitsepühak.
