1. Avaleht
  2. Eesti elu
  3. NUNNUMEETER PÕHJAS! Karmid kiskjad jääkarud on tegelikult lapsikud mängijad
NUNNUMEETER PÕHJAS! Karmid kiskjad jääkarud on tegelikult lapsikud mängijad

NUNNUMEETER PÕHJAS! Karmid kiskjad jääkarud on tegelikult lapsikud mängijad

Jääkaruplika_7Taas räägitakse Tallinna loomaaia jääkarudest ja uuest polaariumist, mis on hädavajalik, aga mille ehitamiseks puudub esialgu raha. Euroopa Liit ei leia meedet, mille järgi ettevõtmist toetada, oma rahvas on suutnud annetada umbes sada tuhat, vaja aga oleks umbes nelja miljonit. Ega kogu raha ehitamiseks lähekski, seda on vaja nende süsteemide jaoks, mis loovad polaariumis ehtsa arktilise õhkonna, kus on vesi, jää, kaljud, mäed. Või nagu ütleb loomaaia direktor Mati Kaal: lisaks rohkemale ruumile on jääkarudele vaja tegevust. Looduses läheb neil suurem osa ajast toidu otsimisele, siin aga saavad nad selle lihtsalt kätte ja vaja on just seda, millega oma aega täita. Polaarium annaks selleks rohkem võimalusi.

Jääkarusid on hetkel kolm

Uude polaariumi pannakse  elama kõik arktilised elukad, aga prioriteet on jääkarud. Praeguse olukorra jätkumine võib viia selleni, et suured valged mõmmikud võetakse meilt lihtsalt ära. Tallinnas on neid praegu kolm: isakaru Nord, emakaru Friida ja “lapseke” Nora, kes 24. novembril saab kaheaastaseks. Karutüdruk on kasvult juba mitte päris enam laps ja on väga ulakas nagu enamik kasvavaid loomahingi.

Jääkaru-Nord+2

Nord on suur ja tugev isasloom, kes sündis 23. novembril 2001 Viinis. Tallinna saabus ta 10. aprillil 2009 Moskva loomaaia kingitusena Volokolamskist. Mõnda aega on ta elanud ka Novosibirskis. Moskvas kutsuti Nordi hellitavalt Kefirtšikuks, sest tema lemmikjoogiks oli keefir. Loomaaia zooloogi Aleksei Turovski hinnagul kaalub Nord üle 600 kilogrammi.

Emase jääkaru Friida vanemad on jääkaruisa Franz ja jääkaruema Vaida. Tallinna Loomaaia jääkarude perenaine Anne Saluneem kirjeldas Friidat järgmiselt: “Ta on meil siin omal kohapeal kasvanud, meie oma silma all, et me võime nii-öelda oma lapseks ka pidada, kasulapseks. Ta on nagu tulesäde, teda jätkub igale poole ja ta siin lollitab, teeb vigureid, ja niisugune mõnus tüdruk”. Tema partneriks loomaaias on isane jääkaru Nord.

Jääkaruplika_8

Fridal sündis 24. novembril 2013 kell 22.18 tütar Nora. Jääkarupojad on sündides, pimedad, kurdid, kaaluvad vaid 300–500 grammi ja on äärmiselt abitud. Ärge siis unustage jääkarupreilil on varsti sünnipäev ja külastage teda!

Friida lööb mõnuga lulli

Franzi ja Vaida viimane järeltulija 16. detsembril 2002 sündinud Friida on loomaaias elavatest jääkarudest kõige uudishimulikum. Kui mitte käpp, siis vähemalt nina või silm on puurivarbade vahelt pidevalt väljas. Küll ta hüppab, et kaugemale näha, tihti seisab kahel käpal. Peamiselt luurab ta muidugi talle tuttavate inimeste tegemisi. Puuri ees seistes tasub jälgida karu käitumist, kui talitaja aedikust möödub.

Friida Foto: Maarja Kitsing

Friidal on ka üks ulakas komme: nimelt armastab ta külastajaid ehmatada, hüpates hooga basseini ja pritsides lähedalseisjad läbimärjaks. Selle kombe on ta oma isalt Franzilt üle võtnud. Franz oli sel alal lausa suurmeister, kes oskas hüpata just siis, kui keegi seda ei oodanud. Kui ta adus, et võre taga seisjad hüpet ootavad, siis jalutas ta basseini äärt pidi ja jättis ootajad pika ninaga. Pole ju mõtet hüpata, kui sellele kiljumist ja rapsimist ei järgne.

Tegelikult kartis Friida ise ka alguses vett. Aleksei Turovski meenutab, et esimesel korral veele lähenedes pani Friida käpa veepinnale ja ehmatas kui see läbi vajus. Emakaru Vaidal tuli kaks nädalat vees hullupööra möllata, tõestamaks Friidale, kui lahe vees on.

Jääkaruplika_2

Karu käpad on osavad. Kõike, mida puurivarbade vahelt lähemale sikutada annab, seda ka sikutatakse. Kord sai Frida kätte kanalisatsioonikaevu kaane, tema jaoks uue mänguasja. Pikalt tal see pidu siiski ei kestnud, kaevukaas asetati peagi omale kohale tagasi.

Kõvad mängijad on kõik jääkarud. Nende lemmikmänguasjadeks on vanad autorehvid, mida saab kaela riputada, väänata, basseini uputada või niisama hambus ringi tassida. Kui aga kellelgi on üle mõni korralik merepoi, siis karud on selle üle väga rõõmsad.

Nora vanavanemad olid erilised

Veidi ka Franzist ja Vaidast, Friida vanematest. Franz oli kogu loomaaia tuntumaid jääkarusid, nii suuruselt kui ka temaga seotud juhtumite poolest. Ööl vastu 22. juulit 2004 pakkus purjus 31-aastane Janek, kes oli päeval loomaaias viina joonud ja seejärel pikutanud, Franzile läbi puurivarbade küpsist. Jääkaru haaras mehe käest kinni. Et kätt vabastada, lõi mees karule vastu pead. Seepeale hammustas jääkaru tal labakäe otsast. See oli teine kord, mil Franz inimest hammustas.

Vaida Foto: Maarja Kitsing

8. septembril 2007 jättis talitaja kogemata puuriukse lahti, nii et Franz pääses puuride ja barjääride vahele. Külastajad evakueeriti. Et teda puuri tagasi saada, pandi loom narkoosi alla (tehti uinutav süst). Loom uinus ning ta jõuti juba peaaegu puuri tagasi vedada, kuid enne puuri jõudmist ta suri. Seega Franz Josephi maalt püütud karu sündis ja suri vabaduses. Taksidermist Elton Vogt valmistas Franzist topise, mis jõudis Eesti Loodusmuuseumi detsembris 2007.

Vaidat tunti kavala loomana, talitajad nägid temaga (ja ka kõigi teiste karudega) aegade jooksul kurja vaeva. Vaidale nimelt ei meeldinud, kui luuk suleti ja seetõttu käis ta kärmelt sisepuuris toidu järel või venitas ennast nii pikaks kui võimalik, et toit kätte saada, endal jalg samal ajal luugi vahel.

Neil kahel sündis mitu järglast, sealhulgas Jasper, Mart, Marta ja Friida (sündis detsembris 2002). Jasper elab Leedus, Marta ja Mart Hiinas, üksnes Frida elab Tallinna Loomaaias. Vaida tuli raske haiguse tõttu eutaneerida.

Veidi jääkarudest

Kui Tallinna loomaaias saavad karud mitmekesist toitu, siis polaaraladel on see teisiti. Seal sõltub kõik isakaru jahisaagist, mida too jagab lahkelt ka kõigile teistele. Paraku on jääkarude tulevik tume: Arktika jääväljad vähenevad katastroofilise kiirusega, aga just jää pealt saab karu oma saagi kätte ja nendeks on hülged. Vees ujudes ei suuda jääkaru tabada ei kalu ega hülgeid, sest kalad on nagunii kiired ja hülged saavutavad juba pooleteise minutiga ujumiskiiruseks 40 kilomeetrit tunnis. Seepärast passib jääkaru hülgeid nende hingamisaugu juures — hüljes peab jää all olles kogu aeg auku kasvavat jääd närides lahti hoidma, et hingamiseks õhku saaks. Karu roomab aeglaselt augu poole, millest külmas kliimas annab märku hülge hingeõhu aur. Kui auguni jääb 5-6 meetrit, teeb jääkaru hiigelhüppe — tal pole teist võimalust, sest muidu näeks hüljes läbi jää tema varju ära ja põgeneks. Just karu raske keha kukkumine on see, mis hülge põrutusega tapab ja edasi on karu mureks saak jää alt kätte saada, mida ta oma raskuse ja käppade abiga ka teeb. Muide, suuremad jääkarud on kasvanud umbes tonni raskuseks ja püsti seistes on nende pikkus olnud kuni 3,5 meetrit.

Jääkaruplika_4

Igapäevaselt saavad jääkarud sea- ja veiseliha, kala, puu- ja juurvilja.Loomaaias on antud jääkarudele ka hülgeliha, aga see pole osutunud menukaks – võõras maitse, pole ju harjunud.

Jüri Kukk 

Head Uudised GoodNews