Avaleht Eesti elu OSKA END KAITSTA! Uskumatult head pakkumised ongi uskumatud
OSKA END KAITSTA! Uskumatult head pakkumised ongi uskumatud

OSKA END KAITSTA! Uskumatult head pakkumised ongi uskumatud

Reklaamis on leitud rakendus kõigile peibutusväljenditele, ent nende tähendus on moonutatud või selgub alles kampaania tingimustes: parim on päev (mitte pakkumine), „võidad” tähendab soodustust ja „tasuta” osutub tegelikult kahe toote ühispakkumiseks, eeldades muuhulgas tasuta toote eest tasumist enne teise toote pealt soodustuse saamist.
Reklaamis on leitud rakendus kõigile peibutusväljenditele, ent nende tähendus on moonutatud või selgub alles kampaania tingimustes: parim on päev (mitte pakkumine), „võidad” tähendab soodustust ja „tasuta” osutub tegelikult kahe toote ühispakkumiseks, eeldades muuhulgas tasuta toote eest tasumist enne teise toote pealt soodustuse saamist.

Ebaausate kauplemisvõtete õnge sattumise vältimiseks on eelkõige mõistlik säilitada kaine mõistus ka uskumatult hea pakkumise korral. Tihti on nii, et kui miski tundub uskumatult hea, siis see ongi uskumatu.

Eksitava reklaami ja ebaausate kauplemisvõtete kasutamine on kahjuks igapäevane nähtus, mis reklaami levikuga ja uute reklaamkandjate tulekuga aina sageneb ning näitab tõusvat trendi. Ebaausad on sellised kauplemisvõtted, mis on tarbijat eksitavad või agressiivsed. Sellised võtted on keelatud. Ostusid ei tasu teha esimese emotsiooni ajel, sest siis ei pruugi olla adekvaatset ülevaadet tootest või teenusest.

Tarbijakaitseamet juhib nii tarbijate kui kauplejate tähelepanu erinevates ettevõtlusvaldkondades, et selliseid võtteid tuntaks paremini ära – et osataks neist hoiduda ning loobuda. Tarbijate ja ettevõtjate teadlikkuse kasv aitab muuta igapäevast kauplemisstandardit, kus ausus tarbija suhtes oleks olulisel kohal, mis loob pinnase lojaalsetele kliendisuhetele. Ebaausatele kauplemisvõtetele tuginev konkurentsieelis ei ole jätkusuutlik ning kahjustab kogu sektori mainet.

Näiteid kauplemisvõtetest on erinevaid. Kõige tüüpilisemad on hinnakampaaniad, kus soodushinnaga väljareklaamitud kaup saab juba kampaania esimestel päevadel või isegi tundidel otsa või polegi neid kaupu poodidesse jõudnud. On mõistetav, kui kaupleja ei oska ette ennustada mõne toote edukust ning toode lõppeb nädalase kampaania viimastel päevadel. Kohene kauba lõppemine on tarbijate peibutamine eesmärgiga, et kui nad just seda toodet poest osta ei saa, siis juba poes olles soetab ta ehk mõne muu toote.

Kauplejad eksivad ka väljendi „parim“ kasutamisel, sest selline väide nõuab tõestamist, viidet testile või uurimusele. Küll aga on lubatud teatav kujundlikkus, huumor ning heatahtlik liialdamine, mis on keskmisele tarbijale arusaadav, näiteks „Parimad lihapirukad siinpool ekvaatorit!“.

Ettevaatlik tasub olla ka „tasuta“ pakkumiste suhtes, sest mõnikord tasuta näiv kaup ei olegi päriselt tasuta. „Tasuta“ pakkumiste puhul peaks tarbija täpsemalt uurima, milles see pakkumine seisneb, et ei tuleks ebameeldiva üllatusena hilisem maksekohustus.

Tihti pakutakse ka laiatarbekaupu väitega, et see ravib tervisehädasid. Näiteks kreemid, mis ravivad aknet või seerumid, mis taastavad juuksekasvu kiilaspeadel. Tegemist on tarbija eksitamisega, sest raviv mõju saab olla ainult ravimitel, mitte tavakaupadel. Ravivad tooted peavad olema registreeritud ravimina ning müügil apteekides, mitte tavalistes kauplustes.

Laialt reklaamitakse ka imetooteid, mis näiteks lubavad tablette manustades vaid mõne nädalaga saavutada ideaalne rannavorm. Seejuures on tihti selliste toodete reklaamimisel viidatud mõnele arstile, keda tegelikult olemas pole või teistele „kasutajatele“, kes samuti on välja mõeldud tegelased, jättes nii mulje, nagu tegemist oleks kontrollitud tootega. Sellised eksitamised on keelatud. Kui imetoode lubab imelist salenemist vaid loetud päevade jooksul, siis ilmselgelt ei saa see olla reaalne mõju.

Nähes eksitavat reklaami või ebaausat kauplemisvõtet, tasub tarbijal juhtida sellele kaupleja tähelepanu ning teavitada ka tarbijakaitseametit, kes teeb ettevõtjate üle järelevalvet. Rohkem infot ja näiteid ebaausate kauplemisvõtete ja eksitava reklaami kohta leiab kampaania veebilehelt ostatargalt.ee.

Pille Kalda

Tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert

 

 

 

 

Kommentaarid