Avaleht Kultuur Palju õnne väärika juubeliaasta puhul, kaunis Kadriorg!
Palju õnne väärika juubeliaasta puhul, kaunis Kadriorg!

Palju õnne väärika juubeliaasta puhul, kaunis Kadriorg!

Fotod: Kadrioru park

„Kes kohata mind soovib kaunil pühapäeval, see kindlasti võib leida Kadriorust mind…“

Nii laulab meie armastatud Raimond Valgre Kadriorust, kust meid kõiki võib leida vahel ilusatel päevadel ilusaid hetki nautimas.

Tänavu 300. juubelit tähistav väärikas Tallinna merepoolne asum on nagu meeliülendav magnet, mis meid ikka oma keskkonda tõmbab ja endas hoiab. Tema pargid, aiad, lossid, muuseumid, kohvikud ja haljasalad annavad puhkust silmadele, täiustavad vaimu ja panevad hinge helisema. Kadriorg kõnetab kõiki oma vaimustavas võlulises täiuses. Selles armastusväärses asumis saame kätelda tippkirjanike Tammsaare ja Vildega, läbi nende majamuuseumide unikaalse atmosfääri. Need kaks suurt rahvakirjanikku trehvasid omal ajal Kadrioru tänavatel jalutades ja vesteldes venis aeg. Täna vestavad nad läbi oma vaimse ja füüsilise pärandi igale eestlasele lugusid olnud aegdest, säilitades need igaveseks meie rahvuslikus teadvuses. Kõik lõhnad, esemed, fotod ja üldine miljöö klassikute kodudes väljendavad end meile igakülgselt ja hoiavad elus Eesti kirjanduse kuldset varamut. Ka iga-aastane maikuine Muuseumiöö toob neisse kahte Kadrioru kirjandusmekasse hulgaliselt huvilisi, hoides hinges surematut loomingut väikerahva loost.

Kadriorg on olnud ajalooliselt Toompea kõrval väikese Eesti valitsejate keskus, kus kanda kinnitanud sajanditetagune tsaarivõimu õukond ja resideerunud Eesti Vabariigi presidendid. Tänaseks on kultuslikuks kultuuriobjektiks saanud tsaar Peeter I poolt rajatud barokkstiilis Kadrioru loss koos pilkupüüdva pargi ja lossisisese Kadrioru kunstimuuseumi majesteetliku kunstinäitusega. Mitmekülgne värvikirev näitus kutsub külla paljusid paikseid ja arvukaid turiste aastaringselt, olles üks Tallinna vaadatumaid. Ja siin, kunagise tsaari suveresidentsi kunstisaalides on mida vaadata. Meisterlikud maalikunsti šedöövrid mitme korruse saalide seintel seletavad igale vaatajale selgelt mõõtmatut loomingulist ilu. Suursugune loss koos imeilusa pargiga jääb ikka kutsuma külalisi lähedalt ja kaugelt. Samuti lossist mere pool kõrguv Russalka mälestumärk, mis kivist kaitsevaimuna õnnistavad käed üleval hoiab.

Ka suure Peetri väike madal majamuuseum annab aimu ainulaadsest ajaloolisest aurast. Ses lihtsas majakeses ringi saalides tundub kuidagi veider, et suur mees sellise väikese hoone endale Eestis puhkamiseks valis.

Presidendiloss roosiaiaga on muidugi Kadrioru keskne riiklik sümbol, kus oma ametiaegu veetnud ja veedavad tänagi riigipead. Turvatud residents on tunnistanud selle ilma vägevate visiite ja selle roosiaed rõõmustanud Eesti rahvast suurematel tähtpäevadel. Esinduslik kants kõneleb oma uhkes vaikuseski möödujatele unustamatuid lugusid riigi ajaloost ning vaatab rahvuslipu lehvimise saatel vapralt tulevikku.

Kumu kunstimuuseum Peetri majakese vahetus läheduses kuulutab kõlavalt Eesti kunstimaailma lõputut õitsengut ja arenguid. Tema püsi- ja erinäitused esitavad ehedaid imesid, mida visandanud kuldsetes kätes hoitud värvilised pintslid. Kumu rikastab üleüldist traditsioonilist kunstielu veel ka eriprogrammiga, kus näidatakse tasuta sissepääsuga dokumentaalseid filme kinosaalis. Isegi olen selles programmis osalenud ja haaramatuna tundunud maailm astus selle läbi pika sammu võrra lähemale.

Armsate kitsaste tänavate ja kohvikute keskel oaasina haljendav Kadrioru park luigetiigiga meelitab vastupandamatult enda rüppe. Peegelsileda vee pinnal püüavad pilku lumivalged luiged, kes vaikselt liueldes mõjuvad pühendunud vaatlejale meditatiivselt. Suviti kõlavad siin kontserdid ning tasastel tundidel pingil istudes saab oma mõtete või loominguliste projektidega tegeleda. Kadrioru luigetiik ümbritsevate jalutusradade ja esindusliku haljastusega on inspiratsiooni toitja ja vaimu puhastaja kõigile, kel aega selle sügavamaks äratundmiseks.

Tiigist ülespoole astudes, presidendilossist üle tee jääb eraldi pargi ala, kuhu viivad kohale autotee kõrvalt kõrged laiad kivitrepid. Siinses õdusas keskkonnas ootavad pingid, avarus ning ringikujuline lava, kus leiavad aset erinevad etteasted. Sel ringjal pinnasel toimub iga aasta kevadel ülemaailmne Qigongi ja Tai Chi päev. Qigong tähendab tööd energiaga ja on iidne Hiina energiakarjutus, mille üks osa on Tai Chi. Üritus kulgeb omas voolus, kui Tallinna Tai Chi klubid juhendajate vedamisel imetabast kehakunsti demonstreerivad. Kunsti, mis haarab paralleelselt kaasa ka meele. Sel päeval rõhutatab Kadriorus läbiviidav liikumisprogramm pideva liikumise tähtsust. Suurtest Aasia regioonidest väikese Eestini levinud idamaiste katkematute liikumisseeriate seltsis liigub edasi ka Kadriorg, mis nagu Tallinn isegi, ei saa kunagi valmis, kuid mis hoiab alati elus meie väärtused ja traditsioonid.

Palju õnne väärika juubeliaasta puhul, kaunis Kadriorg!

Autor: Andre Tamm

Kommentaarid