President Ilves: hirmu külvamine põgenike asjus peab asenduma aruka debatiga
President Toomas Hendrik Ilves rõhutas võidupüha paraadil peetud kõnes, et hirmu külvamine põgenike asjus peab asenduma mõistliku debatiga, ühtlasi meenutas ta, et eri riigid on ajaloos korduvalt Eestile oma abikäe osutanud.
“Tasub tähele panna, et NATO-st või meid Vabadussõja ajal abistanutest rääkides me ei küsi eriti ei endilt ega teistelt, miks nad tulid või tulevad ühte suveräänsesse riiki. Me ei kasuta nende kohta solvavaid sõnu. Me ei arva, et nende siinolekus on midagi halba. Ja kui asi peaks tõsiseks minema, poleks Eesti rahva valdaval enamusel midagi selle vastu, kui siia, meie vabaduse kaitsele, tuleks väga palju välismaalasi,” arutles Ilves.
Tema sõnul on praegu mõnel Eesti NATO liitlasel endal ka raske. “Nad küsivad teise meile väga olulise ja solidaarsusele tugineva organisatsiooni, Euroopa Liidu, abi. Needsamad riigid, mille lennukid tõusevad Eesti ja me kõigi kaitseks õhku, vajavad abi. Ja me ei näi nende muret mõistvat. Kus on meie solidaarsus? Kas me tunneme, et oleme teistega solidaarsed?” küsis riigipea.
“Selle asemel kuulame ja loeme hirmutamist ja vihakõnet, solvanguid ja ähvardusi. Muidugi ma mõistan, et Lähis-Idast ja Põhja-Aafrikast tulevate sõjapõgenike vastuvõtmine on valus ja vastuoluline teema enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides. Eestil on lisaks kõigele kanda väikerahvale paratamatult omane hirmude koorem. Siin tõlgitakse mistahes võnge rahvastiku, kultuuri ja keele valdkonnas kohe ohuks rahva ja riigi püsimajäämisele,” ütles Ilves.
Ta soovitas rääkida rahulikult neist hirmudest. “Meid ei aita, kui asendame mõistliku debati juba eos paanika ja kõige madalamate kirgede väljapurskamisega.Jälgides viimaste kuude arenguid nii meil kui mujal Euroopas, on nii minus kui paljudes teistes süvenenud kartus, et vajume abstraktse võõraviha, hirmu ja üldise sallimatuse sohu,” ütles Ilves.
Immigratsioonidebatist alates ja teiste vähemusteemadega jätkates on Ilvese sõnul avalikus ruumis süvenenud meeleolud, mis kutsuvad suletusele ja eitusele. “Aga hirm – ka võõra ees – on halb juht ja viha veelgi halvem strateegia. Mistõttu ma küsingi täna igalt oma kaasmaalaselt: kuidas kaitsta oma riiki ja väärtusi? Kuidas kaitsta Eestit endasse sulgumata ja teistsuguseid tõrjumata? Kuidas me kaitseme ühiselt neidsamu väärtusi, mis kaitsevad meid täna nii otseselt NATO liitlasvägede kehastuses?” küsis riigipea. “Kes on omad, keda kaitseme, ja kuidas omaks saada? See on keskne küsimus ka ilma immigratsioonidebatita, sest sellest tuleneb ka vastus küsimusele: “Mida riik saab teha, et kõik siin elavad inimesed end omadena tunneksid?”
Ilvese sõnul ähvardavad Euroopa Liitu ja NATO-t praegu mitmed ohud. “Me keskendume loomulikult ühele, sellele, mida näeme Ukraina kannatustes. Aga teistel – teistel liitlastel – on ka omad mured. Euroopa Liit – Eestile arenguks ja sõltumatuna allesjäämiseks äärmiselt vajalik organisatsioon – elab korraga läbi mitmeid vapustusi. Selle üks alusväärtusi, solidaarsus, ei ole täna enam iseenesestmõistetav,” rõhutas Ilves.
ISIS-e elajalikud tapmised panevad Ilvese sõnul rahulikke elanikke oma kodudest põgenema täpselt nii, nagu põgenes 7 protsenti Eesti rahvast oma kodudest 1944. aastal, kartes Nõukogude esimese okupatsiooni elajalike õuduste kordumist. “Nad põgenesid laevade ja paatidega üle mere, elades seejärel kinniste põgenikelaagrite barakkides sageli kuni 40ndate aastate lõpuni. Või hukkusid merel, kui põgenikke täis laevu tabasid lennukite pommid või merre jäetud miinid. Küsin veelkord, kes siis on omad, keda aitame ja kaitseme, ja kuidas omaks saada? Kui Eesti rahvas on oma Hispaania ja Itaalia piloodile, USA merejalaväelasele, Saksa staabiohvitserile ja Belgia õhutõrjujale, kes siis on meile oma?” küsis Ilves.
Ilves küsis, millist Eestit rahvas tahab? “Tahame, ett Eesti on õigusriik, kus kohus on õiglane ja lahendid samuti, et Eesti ei lähe pankrotti ega vaju hukutavasse pöörisesse, et omavahelised vaidlused lahendatakse vägivallata, et me mõõdame inimesi nende väärtuste, oskuste ja hoiakute järgi, mitte päritolu, usu ja emakeele põhjal, et me ei lahterda oma rahvast õigeteks ja teisejärgulisteks, erinevate maailmavaadetega vaenlasteks või väärtusetuteks, et igal inimesel Eestis on vaba voli jääda iseendaks. Igal inimesel siin on õigus vabadusele ja vabaduse viljadele, oma arvamustele ja tõekspidamistele, ka siis, kui need erinevad sinu enda arvamustest ja tõekspidamistest,” rääkis president.
“Eestit kaitsevad, viivad edasi ja viivad maailma meie omad inimesed. Ja nüüd peamegi endalt küsima, olukorras, kus teised meid kaitsevad ja oleme neile omad, siis kes on meie omad, keda meie kaitseme?” lõpetas Ilves.
