Avaleht Eesti elu ProgeTiigri programmist on kasu saanud üle 630 õppeasutuse
ProgeTiigri programmist on kasu saanud üle 630 õppeasutuse

ProgeTiigri programmist on kasu saanud üle 630 õppeasutuse

Täna tunnustab Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus aktiivsemaid tehnoloogiavaldkonna õpetajaid ning annab ülevaate ProgeTiigri programmi tulemustest ning mõjust meie haridusasutustele. Tehnoloogiaprogramm ProgeTiiger on viie aasta jooksul puudutanud oma tegevustega 85% Eesti koole ning 44% lasteaedu, kokku on sellest kasu saanud üle 630 õppeasutuse.

Haridus- ja Teadusministeerium kutsus ProgeTiigri programmi ellu 2012. aastal eesmärgiga tõsta õppijate tehnoloogilist kirjaoskust ja digipädevusi, et digivõimaluste teadlik ning tark integreerimine õppetöösse oleks aastaks 2020 reaalselt toimunud, ja seda ka kõige kaugema maanurga kõige väiksemas koolis. „ProgeTiigri programm on üks esimesi omalaadseid ettevõtmisi, kus nii laiahaardeliselt tehnoloogiahariduse arengusse riigi tasandil panustatakse,“ selgitas ProgeTiigri programmijuht Kristi Rahn. „Viie aasta möödumisel programmi käivitamisest tahame esile tõsta ja tänada aktiivsemaid õpetajaid, kes on aidanud edendada tehnoloogiaharidust Eestis, samuti teha vahekokkuvõtet programmi senisest mõjust ja ulatusest, aga vaadata ka tulevikku.“

Viie aasta jooksul on programmi raames soetatud 446 koolile ja lasteaiale enam kui 830 000 euro eest seadmeid nii robootika, programmeerimise, 3D-modelleerimise kui ka multimeedia õpetamiseks. Lisaks on tähelepanu pööratud õpetajate tehnoloogilise kirjaoskuse suurendamisele, ProgeTiigri koolitustel on osalenud üle 4100 tegevõpetaja.

Programmi üheks olulisemaks tulemuseks on kõigisse Eesti maakondadesse loodud haridustehnoloogide ja õpetajate võrgustikud, kus sajad inimesed toetavad tegevuste läbiviimist ka maakondlikul tasandil. Võrgustiku toel on valminud ProgeTiigri veebipõhine kogumik (www.progetiiger.ee) õppematerjalide, juhendite ning õpistsenaariumitega, mida iga õpetaja saab oma tunnis kasutada.

Programmi järgmise kolme aasta eesmärk on kaasata varasemast rohkem kohalikke omavalitsusi, et jõuda ka nende õppeasutusteni, kes on seni kõrvale jäänud. Endiselt on puudu süsteemsetest digitaalsetest õppematerjalidest, selle lünga täitmiseks on 2018. aastal valmimas digiõpikud I ja II kooliastmele. „Digioskuste arendamine peab saama õppetöö loomulikuks osaks. Igal õpilasel ükskõik kus Eestimaa osas peab olema võimalus juba koolis omandada tööturul vajalikku tehnoloogilist kirjaoskust, sest see on üks 21. sajandi oskustest, milleta enam hakkama ei saa,“ lisas Rahn.

ProgeTiigri programm on saanud ka rahvusvahelise tunnustuse, kui 2016. aastal valis Euroopa Komisjon programmi parimate digioskusi arendavate projektide hulka Euroopas. „ProgeTiiger pakub suurt huvi välisdelegatsioonidele, kes Eestit väisavad,“ ütles Kristi Rahn. „Need teemad on olulised ja aktuaalsed mujalgi, meie kogemusest tullakse õppima nii Euroopast kui Aasiast.“

Kommentaarid