Avaleht Poliitika Riigikogu arutab hoolduskindlustuse loomist
Riigikogu arutab hoolduskindlustuse loomist

Riigikogu arutab hoolduskindlustuse loomist

Foto: Shutterstock

Riigikogu sotsiaalkomisjon on hoolduskindlustuse loomise ideed arutanud kahel istungil. Esmalt arutati eakuse rahvakogule esitatud ideed luua hoolduskindlustus ja seejärel ka hoolduskoormuse rakkerühma tegevust. Mõlema eesmärk on lahendada hooldusega seotud probleeme.

Kollektiivne pöördumine „Hoolduskindlustuse loomine“

2017. aasta 12. oktoobri istungil arutas sotsiaalkomisjon koos huvigruppidega 1063 allkirjaga kollektiivset pöördumist, milles tehakse ettepanek luua hoolduskindlustus. See idee on üks uue eakuse rahvakogule 2017. aasta kevadel esitatud 80 ideest. Hoolduskindlustuse eesmärk on ettepaneku järgi leevendada omaste hooldajate ülekoormust ja tagada võrdne kohtlemine kõigile abivajajatele.

Sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt märkis, et omastehooldusega seotud probleem on väga terav. „Omaste hoolekanne on sageli pereliikmete õlul, kuna perekonnaseadus paneb kohustuse ja koormuse just lastele ja lastelastele,“ märkis Kütt. „Pereliikmete tööst loobumine ja hooldajaiks hakkamine pole aga ei riigi ega inimeste jaoks parim lahendus.“

Ettepaneku autor doktor Kai Saks ütles idee tagamaid selgitades, et paljudel pole hooldushaigla jaoks raha, mistõttu käiakse ühest õendushaiglast teise. Need patsiendid saaksid hakkama hooldekodus, kuid kasutavad õendusabi teenust, sest ei saa hooldekodu endale lubada. Lahendusena näeb Saks hoolduskindlustuse loomist.

Ettepanek on luua ühisest allikast rahastatud hoolduse süsteem, mis annaks võimaluse valida kõige sobivamad teenused ja vältida kallite tervishoiuteenuste mittesihipärast ja madala tulemusega kasutamist. Teenuste saamine ja nende eest tasumine sõltuks objektiivselt hinnatud vajadustest. Nii ei diskrimineeritaks neid, kellel on ülekaalus hooldusteenuste või pikaajalise õendusabi vajadus, ega ka abivajajaid, kellel on olemas pereliikmed.

Istungil toodi välja, et hoolduskindlustus on vaid üks võimalik tee süsteemi parandamiseks. Märgiti, et Maailmapanga hinnangul ei pruugi kindlustus viia efektiivse rahakasutuseni, mispärast soovitab Maailmapank valdkonda raha juurde tuua pigem riigieelarveliste vahenditega. Istungil toonitati ka, et hoolekandesüsteemis on oluline lahendada ressursi küsimus, aga ka teenuseid arendada.

Istungist võtsid osa Sotsiaalministeeriumi, Eesti Koostöö Kogu, Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsiooni, Hoolduskoormuse vähendamise rakkerühma, Kindlustusseltside Liidu, MTÜ Eesti Omastehoolduse, Rahandusministeeriumi, Haigekassa ja Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni (ESTA) esindajad.

Hoolduskoormuse vähendamise rakkerühm

2017. aasta 18. detsembri istungil sai sotsiaalkomisjon ülevaate kaks aastat tegutsenud hoolduskoormuse vähendamise rakkerühma tööst. Rakkerühm loodi 2015. aasta 3. detsembril valitsuse otsusega ja selle ülesanne oli kaardistada lähedaste hooldamisega seotud probleemid ja töötada välja inimeste vajadustest lähtuvad lahendused.

Rakkerühma lõpparuandes  öeldakse, et omastehooldajatele langeb ebaproportsionaalselt suur hoolduskoormus. See on võimaldanud hoida avaliku sektori kulutused väikesed, kuid tagatud ei ole hooldusvajadusega inimeste ja omastehooldajate inimväärne elu. Praegune pikaajalise hoolduse korraldus ja ressursside jaotus ei taga teenuste ühtlast kättesaadavust piirkonniti ega võrdset kohtlemist. Eesti elanikkond vananeb ning suureneva teenusevajaduse tõttu on vaja ka pikaajalise hoolduse süsteemi arendada, sest pikaajalise hoolduse peamised vajajad on eakad. Puudub inimesekeskne hoolduse koordineerimine sotsiaal- ja tervisesüsteemis ning seetõttu ei pruugi keerulisemate juhtumite korral inimene saada õigeaegset ja vajadustele vastavat abi, seisab aruandes.

Viidates Maailmapanga analüüsile ei soovita rakkerühm aga juurutada kohustuslikku hoolduskindlustusmakset, kuna tööjõumaksu koormus on Eestis juba praegu suhteliselt suur. Ideaalse süsteemi poole tuleks Maailmapanga soovituste järgi liikuda sammhaaval. Ideaalse süsteemi ülesehitamine vajab pikaajalise hoolduse suurt lisarahastamist avalikust sektorist ja kogu praeguse süsteemi muutmist. Rakkerühm pakkus välja soovitused pikaajalise hoolduse süsteemi terviklikuks arendamiseks.

Istungist võtsid osa Riigikantselei strateegiabüroo nõunik Riina Sikkut ja hoolduskoormuse vähendamise rakkerühma liige Kaie Kotov.

Hoolduskindlustuse loomise idee ja eakahooldus on Riigikogu täiskogu istungil olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu all 6. märtsil.

Kommentaarid