Avaleht Keskkond Riik võttis kaitse alla kolm uut arheoloogiamälestist
Riik võttis kaitse alla kolm uut arheoloogiamälestist

Riik võttis kaitse alla kolm uut arheoloogiamälestist

Kultuuriministeerium tunnistas muinsuskaitseameti ettepanekul kultuurimälestiseks kolm muistist: Saaremaal Viidu-Mäebe külas asuv Viidumäe kalme ja ohverdamiskoht, Tartumaal Peipsiääre vallas Lahe külas Lahepera asulakoht ja Soe kalmistukoht Võrumaal Järvere külas.

„Kõik kolm arheoloogiamälestist kannavad teaduslikku informatsiooni inimtegevuse vanemate jälgede kohta. Riikliku kaitseta ohustavad neid detektorirüüste, mitteteaduslikud kaevamised ja teadmatusest tulenev lõhkumine,“ ütles ministeeriumi muinsuskaitsenõunik Liina Jänes.

Viidumäe kalme ja ohverdamiskoht on rauaaegne matmiseks ja rituaalideks kasutatud looduslik pühapaik. Uuringute käigus avastatud leidude põhjal on kalme ja ohverdamiskoht olnud kasutusel ajavahemikul 600-900 pKr ehk eelviikingi- ja viikingiajal. Tegu on perioodiga, millest ohverdamise ja matmiskombestiku kohta on vähe arheoloogilisi andmeid ning seetõttu on Viidumäel paiknev muistis ainulaadne. Viidumäel on mitme sajandi vältel ohverdatud relvi ja ehteid. Ka teevad Viidumäe eriliseks otsesed viited inimeste ohverdamisele.

Lahepera asulakoht oli kasutusel perioodil 7000-1800 eKr. Geoarheoloogiliste uuringute järel tuli välja kiviaegseid kivi- ja luuesemeid ning arheoloogiline kultuurikiht. Kiviajal oli Lahepera järve veetase tunduvalt madalam ja kaugele sisemaale ulatunud kitsas tuultest varjatud laht oli sel ajal sobiv koht elamiseks. Seetõttu asubki arheoloogiline kultuurikiht suures osas järves ja tänu märgalale on seal väga head eeldused leidude säilimiseks.

Soe kalmistu ja asulakoht on mitmekihiline muististekompleks, mis koosneb pronksiaegsest asulakohast, maa-aluste põletusmatustega muinasaegsest kalmest ja keskaegsest külakalmest. Muististest vanim on nooremasse pronksiaega dateeritud asulakoht, mille kultuurikihist avastati leide perioodist 10.-3. sajand eKr. Muinasaegne kalme oli kasutusel maa-aluste põletusmatuste matusepaigana rooma rauaajal 50-450 pKr. Kesk- ja varauusajal on Soe kõrtsi vastas olevat küngast kasutatud külakalmena.

Eestis on kokku üle 26 000 kultuurimälestise, millest umbes pool on kunstimälestised: kirikuvara, monumendid, kunstiteosed. Arheoloogiamälestisi (asulakohad, kalmed, kultuskivid, hiied või laevavrakid) on kaitse alla võetud umbes 6600.