SAARTE HÄÄL KIRJUTAB! Saaremaa eksportis laevu ja kalu rohkem kui teised maakonnad
Lõppeval nädalal ilmunud “Eesti statistika aastaraamat 2015” andmetel on Saare maakond ainus, kus suurimate eksporditavate kaubagruppide eesotsas olid mullu laevad ja paadid ning kalad, kirjutab Saarte Hääl.
Saaremaa peamised ekspordiartiklid laevad ja paadid, kalatooted ja elektrilised seadmed, kirjutab ajaleht Saarte Hääl. Laevu ja paate eksporditi 24,3 miljoni euro eest, kalatooteid 23,5 ja elektrilisi seadmeid 22,7 miljoni euro eest. Kokku oli eelmisel aastal Saaremaa ekspordimaht 151 miljonit eurot, mis moodustas Eesti 12,1 miljardi eurosest mahust veidi üle ühe protsendi. Ekspordimahult olid Saaremaast eespool Harju-, Ida-Viru-, Lääne-Viru-, Pärnu-, Rapla-, Tartu- ja Viljandimaa. Üle Eesti viidi enim välja elektrimasinaid ja -seadmeid. Kokku moodustas nimetatud kaubagrupp 22 protsenti Eesti koguekspordist.
Saaremaa eksport on väljaande hinnangul igati vastavuses impordiga. Nimelt toodi Saaremaale enim kalu, elektrilisi seadmeid ja plasti ning plasttooteid. Kokku imporditi saarele tooteid 87 miljoni euro eest. Riigi impordi suuruseks oli jooksevhindades 13,7 miljardit eurot. Seega ületas Eestis import eksporti, kuid Saare maakonnas oli vastupidi.
Aastaraamatus märgitud kaubagruppi “Laevad, paadid ja ujuvkonstruktsioonid” eksporditi eelmisel aastal 60,5 miljoni euro eest. Niisiis moodustas Saaremaa laevatööstuse eksport terve riigi omast kaks viiendikku. Kaubagrupi “Kalad ja vähid, limused ja muud veeselgrootud” ekspordi suuruseks oli riigis 156,5 miljonit eurot. Saaremaa osakaal selles on umbes viisteist protsenti. Elektriseadmete ekspordi kogumahust moodustas Saaremaa osakaal aga alla ühe protsendi.
Eesti kalapüügiühistu tegevdirektor Mart Undresti sõnul on mõneti üllatav, et kalade ekspordil on nii suur osa Saaremaal. Samas märkis ta Saarte Häälele, et suured tegijad toovad valdava osa toorainest sisse, mistõttu kohaliku kala müüginumbrite kohta need arvud suurt midagi ei räägi.
“See, et nad siia toovad ja siis siit ära viivad, tähendab, et toodang, mida nad väärindavad, peab olema piisavalt kallis,” selgitas Undrest.
Ta viitas asjaolule, et transpordikulud on Saaremaal tootes suuremad kui näiteks Põhja-Eestis, kus põhilised kaubasadamad on lähemal. Samas märkis ta, et umbes 99 protsenti kalast, mis saarlased püüavad, läheb samuti ekspordiks.
Riikide hulk, kuhu Saaremaa tooted liiguvad, on kirju. Näiteks AS Läätsa Kalatööstus, mis ekspordib 95 protsenti toodangust, saadab kaupa enam kui kümnesse riiki.
Kõikide kaubagruppide peale kokku eksporditi üle riigi enim Rootsi, Soome, Lätti, Venemaale, Leedusse, Saksamaale ja Norrasse.
