Taavi Aas: innovatsioonid pakuvad piiriülest koostööplatvormi
Esinedes tänasel maailma linnasid ühendava koostööorganisatsiooni INTA 38. kongressil asetas Tallinna abilinnapea Taavi Aas rõhu Eesti pealinnas edukalt rakendunud Pargi ja Reisi süsteemile, hästi toimivale ühtsele piletimüügisüsteemile ning reisiplaneerija projektile, mis võiksid muutuda ka piiriülesteks.
Tänapäeva globaliseerunud maailmas on inimesed üha liikuvamad. Seetõttu on Tallinna abilinnapea arvates koostöö liikuvuse ja transpordi valdkonnas hädavajalik rahuldamaks linnakodanike liikumisvajadusi, arvestades seejuures jätkusuutliku arengu ja tarbimise printsiipe. “Iga linn, iga omavalitsus peab oma liikuvusalaste arenduste tegemisel arvestama naaberomavalitsuste ja nende arengutega,” märkis Taavi Aas. “Koostöö ei ole aga kindlasti enam vaid riigisisene, vaid arvestada tuleb ka naaberriikidega, kuna suur osa Eestisse tulevatest väliskülalistest saabub riiki pealinna Tallinna kaudu.”
Tallinna Sadama statistika kohaselt on nende reisijate arv 9,6 miljonit inimest aastas ja see tõuseb igal aastal. Tallinna lennujaama kaudu liigub orienteeruvalt 2 miljonit inimest aastas. “Seetõttu on väga loogiline, et kõik Tallinnas pakutavad liikuvusega seotud teenused on kodakondsusest ja sihtriigist sõltumata kättesaadavad kõigile,” nentis Aas.
Tutvustades kongressi delegaatidele Tallinna innovaatilisi lahendusi rõhutas abilinnapea 2012.aastal Eesti pealinnas ja Harjumaal rakendatud ühtse elektroonilise piletisüsteemi tähtsust. See võimaldab pakkuda sõitjatele laia valikut erinevaid piletitooteid, sealhulgas ühispileteid Harjumaa avalike bussiliinide ja maakonda teenindavate Elroni rongidega. “Võrreldes varem kasutuses olnud ID-pileti ja paberpiletitega annab uus süsteem kahekordse halduskulude kokkuhoiu ja võimaldab tänu sõitude valideerimisele koguda andmed liikumiste mustri kohta, mis esitatakse „kust-kuhu“ maatriksi kujul,” seletas ettekandja. “Nimetatud andmed on üks osa liinivõrgu optimeerimiseks vajalikest algandmetest.”
Aasa sõnul on Tallinna ühtne piletisüsteem innovaatiline selles suhtes, et sõitja ja tema sõiduõigusega seotud andmed ei asu kaardil, vaid andmebaasis. See tähendab seda, et kui kaart on isikustatud, ei lähe selle kadumisel kaotsi ei piletitooted ega raha, vaid need kanduvad uue kaardi isikustamisel automaatselt üle. “Avatud ja kontopõhine süsteem võimaldab sõitjatele ühtse piletisüsteemi loomist,” seletas Aas. “Lisaks Tallinnale ja Harjumaale toimib sõidukaartide ristkasutus Kohtla-Järve uue piletimüügisüsteemiga ning lähiaegadel on planeeritud ristkasutusse tuua analoogset kaarti kasutavad Jõgevamaa, Tartumaa, Viljandimaa ja Pärnu-Sindi piletisüsteemid. Pikemas perspektiivis peaks iga Eestimaa elanik saama oma piirkonnas väljastatud sõidukaardiga sõita kõigis Eesti ühissõidukites ning kokkulepete saavutamisel ka naaberriikides: Helsingis, Riias, Peterburis ja mujal.
Kuna uus süsteem on kontopõhine ning kõik andmed on salvestatud keskserveris, vajab Taavi Aasa arvates naaberriikide kaartide kasutuselevõtt Eesti süsteemis ainult poliitilisi kokkuleppeid ja tarkvaralisi arendustöid.
Ühtse piletisüsteemi üheks oluliseks osaks on Aasa arvates pargi ja reisi süsteem, kuna Tallinn on võtnud eesmärgiks vähendada linnaruumis autoliiklust ja edendada alternatiivseid liikumisviise. “Tallinna uue piletisüsteemi ja parklate sisse- ja väljapääsusüsteemi koostööna sai võimalikuks pakkuda P&R süsteemi kasutajatele sõltumata elukohast tasuta sõitu Tallinna ühistranspordis,” rõhutas Aas. “Perspektiivis on planeerimisel mitmeid uusi P&R parklaid, mida varustatakse sisse- ja väljapääsusüsteemidega.”
Tutvustades kongressi delegaatidele Tallinna M-parkimist, märkis abilinnapea, et 2011. aastal nutitelefonidele tulnud parkimise rakendus võimaldab senisest oluliselt lihtsamini kasutada mobiilset parkimist. Seejuures arendati välja ka M-parkimisele erinevaid lisaväärtusi nagu näiteks automaatne parkimistsooni valimine, erinevad makseviisid, parkimisaja piirangute seadistamine, parkimisajaloo kuvamine jt.
“Ligikaudu 15 kasutamise aasta jooksul on M-parkimine vähendanud teiste Tallinna parkimise maksuvahendite osakaalu, mis võimaldab parkimismaksu senisest oluliselt lihtsamini ja väiksemate kuludega koguda,” sedastas Taavi Aas.
Juba käesoleval aastal on Tallinna linnal plaanis alustada koostööd Soome kolleegidega piiriülese M-parkimise süsteemi loomiseks, et eestlastel oleks võimalik M-parkida Helsingis ja soomlastel Tallinnas.
Kolmanda Eesti innovatsioonina tutvustas Taavi Aas väliskülalistele 2009. aastal käivitunud üleriigilise reisiplaneerija koduleheküljele www.peatus.ee, mis koondab esmakordselt peaaegu kõik eestisisesed sõiduplaani alusel sõitvad ühistranspordiliinid ning võimaldab planeerida reisi nii peatusest peatusesse kui ka ühest geograafilisest punktist teise. “Kui siiani oli vaja näiteks Eesti saartele reisi planeerides erinevate võimaluste teadasaamiseks külastada nii praami-, lennu- kui ka bussiteenuseid pakkuvate firmade kodulehti, siis tänu peatus.ee leheküljele saab nüüd kogu info kätte ühelt lehelt”, täpsustas Aas.
Tulevikuperspektiivides rääkides tõdes Taavi Aas, et koostöö transpordialaste arenduste elluviimisel ja rakendamisel ei ole enam kaugeltki ühe omavalitsuse ega ka mitte ühe riigi teema ning pakkumaks kõigile inimestele nende vajadustest lähtuvat transporditeenust tuleb kaasata ja ühiselt läheneda teenuste pakkumisele ja projektide elluviimisele.
„Need teemad, mida mina täna kajastasin, pakuvad selleks väga hea koostööplatvormi ja ma usun, et kõigi linnade eesmärk on võimaldada inimestel vabamalt liikuda, muuta teenused naaberlinnade ja naaberriikidega paremini kättesaadavaks. Näiteks võimaldada tallinlasel Lätis, Leedus või Soomes kasutada ühistranspordis sõidu eest tasumiseks juba olemasolevat Tallinna ühiskaarti, tasuda oma parkimise eest mobiiliga või planeerida oma reisi kõik etapid ühest kohast. Ka reisiplaneerija muutmine piiriüleseks – miks mitte üle-Euroopaliseks – ei tohiks enam olla mägede taga,“ arvas abilinnapea.
Taavi Aas lõpetas oma ettekande sõnadega: „Eesti algatus e-residentsuse loomise näol võimaldab tuleviku perspektiivis isikustatud ligipääsu nendele linna poolt pakutavatele teenustele, mis täna on kättesaadavad üksnes rahvastikuregistri järgsetele kodanikele. Olgu selleks ühistranspordi soodustused, pargi ja reisi teenuse kasutamine, parkimislubade taotlemine, jalgrataste või elektriautode lühirent vmt, mis aitaks kaasa puhtama ja inimsõbralikuma elukeskkonna loomisele.“
