1. Avaleht
  2. Keskkond
  3. Tallinna Botaanikaaia näituste plaan 2013
Tallinna Botaanikaaia näituste plaan 2013

Tallinna Botaanikaaia näituste plaan 2013

Iidsete aegade taimed ─ pitsatipuust pajuni 26.01 ─ 03.02

Heidame pilgu taimeriigi arenguloole alates iidsetest aegadest, kui inimese jalg polnud veel maapinda puutunud kuni tänapäevani, kus inimtegevuse tagajärjel on palju taimeliike hukkunud või hukule määratud. Tutvustame ebatavalisi taimi nagu pitsatipuu, soomuspuu, sammaspuu jt, kes olid olemas juba enne dinosauruste hiilgeaega ja samuti taimi, kes elasid üle jääajad ja on elus siiamaani. Vaatleme lähemalt kivisöeajastu  uhket ja lopsakat taimestikku, selle asendumist okaspuude ja palmlehikutega ning esimeste õistaimede tekkimist.

Orhideenäitus 02.03 ─ 10.03

Erakordse ilu ja nõudliku loomuga orhideed on lillesõpru hullutanud juba aastasadu.
Tegelikult on orhideesid, kelle õite kaunidus juba eemalt silmi pimestab, selles hiiglaslikus taimesugukonnas vaid tühine osa. Enamasti ilmneb õite ainulaadsus vaid lähedalt uurides ja nii mõnigi kord alles luubi all.

Orhideede nõudliku loomusega on kasvatajad õnneks siiski õppinud toime tulema. On aretatud uusi vastupidavaid sorte ja mõned liigidki on osutunud üllatavalt vähenõudlikeks ja vastupidavaiks.

Tallinna Botaanikaaia traditsioonilisel orhideenäitusel on eksponeeritud nii efektiga eputajad kui ka filigraansed miniatuurliigid, nii kapriissed pirtsutajad kui ka sitked ellujääjad. Ühtmoodi kaunid  kõik.

Veidrikud taimeriigis 13. 04 ─ 21.04

Tallinna botaanikaaed
Tallinna botaanikaaed

Taimeriigis on hulgaliselt naljakaid ja lausa pentsikuid isendeid.  Mõned taimed meenutavad nahkhiiri või kilpkonni, teised jälle ämblikke või liblikaid. Mõne vilja söömise järel muutuvad kõik maitsed magusaks ja mõne taime lehtede söömine neutraliseerib täielikult magusa maitse. Näitusel vaatleme ka, kuidas taimed omavahel suhtlevad, kuidas võistlevad ja kuidas kohanevad erinevate olukordade ja tingimustega ning milliseid kavalaid nippe nad selleks kasutavad. Kuidas taimed ja loomad sõbrustavad ning millist kasu nad sellest saavad, ka seda saab teada näitusel. Aga taimedel on ka hulgaliselt vaenlasi ning nendegi vastu tuleb võidelda mitmel moel. Kuidas siis? Tulge vaatama!

Säntpooliate näitus 16. 05 ─ 19.05

Kevadel õitsevate säntpooliate mitmekesisus on uskumatult suur. Rahvapäraselt kutsutakse neid taimi aafrika kannikesteks, kuid tõeliste kannikestega säntpooliad sugulased ei ole. Säntpooliad kuuluvad gesneerialiste sugukonda. Selles sugukonnas on 2900 liiki ja 139 perekonda puid, põõsaid, rohttaimi, liaane ja pealistaimi ehk epifüüte. Tuntumad säntpoolia kõrval on sinningia, sipelgalill, leitselill, punahuul, keerdviljak, vasklehik, urnõis, õnnekann ja teised. Vaatamiseks on väljas 200 sorti ja liiki gesneerialisi. Näitus valmib koostöös erakollektsionääridega. Nädalavahetustel müüakse säntpooliate haruldasi sorte, neile sobilikku mulda ja eriväetist. Näitusel on võimalik saada konsultatsiooni toataimede kasvatamise kohta.

Söödavad õied ja päevaliiliad 26. 07 ─ 28.07

Õied on küll rohkem silmailu pakkujad aga eks nii mõnegi või põske pista, lisada salatile kaunistuseks või supimaitse rikastamiseks. Kõik ikka selleks, et parem, ilusam ja tervislikum saaks. Neid õisi, mida süüa kõlbab, on ootamatult palju. Maitsvaid õisi annavad mitmed populaarsed ilutaimed nagu päevaliiliad, roosid, nelgid, gladioolid, pojengid ning paljud teised tuntud ja vähemtuntud taimed. Õisi on toidu valmistamiseks kasutatud Euroopas ja Aasias sadu aastaid. Neid võib tarvitada värskelt, kuivatatult, külmutatult, neist valmistatakse marinaade, keediseid, veini jm. Näitusel tutvustame nii värskelt söödavad õisi kui nende kasutamisvõimalusi toiduvalmistamisel. Eksponeerime ka meie koduaedade ühe lemmiku päevaliilia (Hemerocallis) kultivare. Näitus valmib koostöös Nõrga taluga (Viljandimaa).

Floksid, elulõngad ja viinamarjad 16. 08 ─ 18.08

Elulõngad ja floksid on meie iluaedade armastatud kaunitarid. Elulõngad paeluvad imelistes värvitoonides õitega. Nad on asendamatud taimed vertikaalhaljastuses. Maailmas on aretatud üle 5000 elulõngasordi, neist 150 on aretatud Aili ja Uno Kivistiku poolt Roogoja talus. Lisaks elulõngadele saab näitusel näha ka flokse, kes lummavad oma erksavärviliste ja hurmavalt lõhnavate õitega. Taimeperekonna teaduslik nimetus Phlox tuleneb kreeka keelest ja tähendab tõlkes leeki, viidates taimede õite leegitsevale värvusele. Tänu sellele tuntakse flokse ka leeklille nime all. Elulõngade ja flokside kõrval  saab näitusel näha ka Eestimaal kasvatatud viinamarju. Huvi viinamarjade kasvatamise vastu on viimastel aastatel märgatavalt kasvanud. Näitusel on hea võimalus tutvuda nii avamaal kui ka kasvuhoonetes kasvatatavate sortidega. Näituselt on võimalik küsida nõu suurte kogemustaga taimekasvatajatelt ja kaasa osta elulõngade ning viinamarjade istikuid. Näitusel eksponeeritud elulõngad ja viinamarjad pärinevad Roogoja talust, floksid Tallinna botaanikaaia kollektsioonist.

Arbuusid, melonid, kõrvitsad ja viinamarjad Saare-Tõrvaaugu aiandist 6. 09 ─ 8.09

Näitusel tutvustab tuntud aednik ja kollektsionäär Harri Poom oma kodutalus kasvatatud kõrvitsalisi ja viinamarju. Viinamarjasorte on eksponeeritud 60 ringis, kõrvitsalisi umbes samapalju. Näha saab kuulsat kõrvitsa sorti `Atlantic Dill´s Giant`, kelle hiigelviljad võivad kasvada 900 kg raskusteks ning arbuusi sorti `Carolina Gross`, kes samuti kasvatab vägevaid, kuni 200 kg kaaluvaid vilju. Imetleda saab ka meloni `Snow Leopard` valgeid vilju, kollaseviljalisi arbuuse jpt tähelepanuväärivaid aiasaadusi. Huvilistele müüakse viinamarja- ja õunapuuistikuid.

Söödavat maa alt ja maa pealt 11. 10 – 13.10

Näitusel tutvustame nii kodumaiseid  kui ka kaugetelt maadelt kaasa toodud vahvaid vilju, mugulaid, sibulaid ja seemneid, millest paljud kõlbavad ka söögiks ja joogi valmistamiseks. Eksponeerime küllalt haruldasi balsapuu, torukassia, barringtoonia, sämplehiku, kuning-leekpuu, mitmete palmide jpt eksootiliste taimede vilju ja räägime, kuidas neid kasutatakse. Näha saab nii uusi kui vanemaid, nii eestimaiseid kui piiritaguseid kartulisorte, põnevust lisavad vigurkartulisordid. Lisaks kartulitele on välja pandud õunad, teraviljad, tomatid, porgandid, kapsad, sibulad, herned, oad jpm. Näitus valmib koostöös Saku Maaviljeluse Instituudi ja EMVI Taimebiotehnoloogia Uurimiskeskusega EVIKA, Jõgeva Sordiaretuse Instituudiga ning Eesti Maaülikooli Polli Aiandusuuringute Keskusega.

Joogi- ja maitsetaimed 9. 11 – 17.11

Enamiku maailmas tuntud jookide valmistamisel kasutatakse taimi. Ka toitude maitsestamisel on raske läbi saada ilma roheliste sõpradeta. Näituse külastaja saab teada, millest tehakse rummi, tarhunit, matet, benedktiini, klaretti, kalvadost jpt jooke. Mis on puerh, oolong, rooibos, muira puama või ayahuasca? Tutvuda saab mitmete armu-, võlu-, une- ja tervendavate jookidega. Samuti eksponeerime erinevaid maailmas kasutatavaid maitsetaimi ja huviline leiab õpetusi ka nende tarvitamisvõimaluste kohta. Näitus valmib koostöös MTÜga Terviklik Maailm.

Head Uudised GoodNews