Avaleht Haridus Tallinna Ülikooli uue magistriõppekava eesmärk on koolitada uute lahenduste väljatöötajaid
Tallinna Ülikooli uue magistriõppekava eesmärk on koolitada uute lahenduste väljatöötajaid

Tallinna Ülikooli uue magistriõppekava eesmärk on koolitada uute lahenduste väljatöötajaid

TLÜ digitehnoloogiate instituudi direktor Peeter Normak

Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituut avab sel sügisel koostöös ühiskonnateaduste instituudiga uue õppekava “Avatud ühiskonna tehnoloogiad”, mille eesmärk on koolitada uute lahenduste väljatöötajaid eelkõige avaliku sektori jaoks. Õppija omandab teadmised ja oskused suurandmetel ja andmeanalüütikal põhinevate intelligentsete tarkvararakenduste arendamiseks kaasaegse kaasava ning avatud ühiskonna jaoks.

TLÜ digitehnoloogiate instituudi direktori Peeter Normaku sõnul on määrava tähtsusega, et juba lähitulevikus tugineksid riigivalitsemise otsused reaalsele andmeanalüüsile. “Oleme jõudnud tõdemusele, et Eesti üha digitaliseeruvas infoühiskonnas on vajaka spetsialistidest, kes oleksid võimelised teostama ühiskondlike protsesside süvaanalüüse ja nendele tuginevalt töötama välja uusi lahendusi,” selgitas Normak.

Eesti üha digitaliseeruvas infoühiskonnas on vajaka spetsialistidest, kes oleksid võimelised teostama ühiskondlike protsesside süvaanalüüse ja nendele tuginevalt töötama välja uusi lahendusi.

Tema sõnul on Eesti maine maailma ühe juhtiva digiriigina tugev, ent järgmise arengutaseme saavutamiseks on vaja uutmoodi mõtlevaid spetsialiste. “Infost küllastunud ühiskond vajab hädasti avatud andmete ja teabe analüütikutest eksperte, kes aitavad kujundada tuleviku riigivalitsemist ja arendavad kaasava ühiskonna süsteeme. Tulevikuühiskond on teatavasti infoühiskond, mille majanduslik areng, poliitika ja kultuur ning ühiskonnaliikmete heaolu tugineb olulisel määral informatsiooni loomisele ja rakendamisele. Teame ka, et informatsioon on järjest enam digitaalsel kujul ning selle loomine ja rakendamine toimub erinevate digilahenduste abil. Seega edukus tulevikuühiskonnas sõltub suuresti sellest, kuivõrd suudame olemasolevaid digilahendusi rakendada ning innovaatilisi digilahendusi luua ja juurutada,” selgitab Normak. “Ka Eesti infoühiskonna arengukava 2020 on sätestanud nutika riigivalitsemise ühena põhieesmärkidest – eesmärgiks on saavutada olukord, kus avaliku sektori juhtimine ja toimimine on tänu IKT võimaluste oskuslikule kasutamisele nutikam, tõhusam, terviklikum, jätkusuutlikum ning ka avatum,” lisas Normak.

Edukus tulevikuühiskonnas sõltub suuresti sellest, kuivõrd suudame olemasolevaid digilahendusi rakendada ning innovaatilisi digilahendusi luua ja juurutada.

Uue eriala lõpetajate rakendusvaldkond on äärmiselt lai; nad võivad töötada arendusjuhina, analüütikuna, nõunikuna, sotsiaalse ettevõtluse edendajana ning kindlasti ka mitmetel alles väljakujunevatel tulevikuühiskonna ametikohtadel (nagu näiteks teadmushaldur).

Et õppekava on ingliskeelne, siis võimaldab see õppejõududena kaasata väliseksperte. Õppekava põhiained koosnevad kolmest ainekursuste blokist. Kui avatud kodanikuühiskonna ainekursused annavad laia pildi kodanikuühiskonnast, avatud ühiskonna valitsemisest ja sotsiaalsest innovatsioonist, siis tehnoloogiate-alased ainekursused toetavad vajalike tehniliste oskuste (andmekaeve, masinõpe, protsesside modelleerimine jmt) kujundamist ning loovad alused tehnilisele mõtlemisele avatud ühiskonna väärtuste ja avatud andmete keskselt. Kolmanda bloki ainete läbi praktiliste arendusoskuste kujunemist digitaalsete kodanikuühiskonna tehnoloogiate loomisel.

Kandidaatide avaldusi ootab instituut alates 25. juulist infosüsteemis SAIS. Õpe toimub inglise keeles ning on tasuline.

Rohkem infot õppekava kohta leiab SIIT!

Kommentaarid