Tallinnal valmis lähisuhtevägivalla ennetuse kavand
Tallinna linnal valmis lähisuhtevägivalla ennetuse ja varase sekkumise kavand.
Abilinnapea Tõnis Mölderi sõnul on kaardistatud Tallinna linna lähisuhtevägivalla ennetamise ja tõkestamisega seotud kitsaskohad ning nüüd on valminud linnale edasise tegevuse ettepanekud ja konkreetsed meetmed. „Kavand on ühtne juhismaterjal tõhustamaks koostööd linna asutuste vahel ja linna koostööd riigiasutustega ning kavandi ettepanekutega tuleb arvestada Tallinna linna arengukava koostamisel. Niisamuti peab linnavalitsus vajalikuks lähisuhtevägivalla ennetuse ja varase sekkumise käsitlemist ka valdkondlike arengute planeerimisel: hariduses, sotsiaalhoolekandes, tervishoius, turvalisuses jne,“ selgitas Mölder.
„Kavandi kohaselt tuleb Tallinna linnal tegutseda näiteks selle nimel, et tagada kõigile ohvritele teenuse ligipääsetavus, tõhustama koostööd politsei ja munitsipaalpolitseiga, anda avalikkusele järjepidavat infot vägivaldse käitumise kohta, suunata vägivallaennetuses eriline tähelepanu noortele, luua erinevaid programme ja infopäevi, toetada sotsiaalkindlustusametit vabatahtlike tugiisikute süsteemi loomisel, vältida teenuste dubleerimist ning kasutada paremini ressursse, kaaluda lähisuhtevägivallale spetsialiseeruva tugiüksuse loomist Tallinna linnas, luua võimalused teenuse saamiseks meestele, kes on lähisuhtevägivalla ohvrid ja palju-palju muud,“ loetles Mölder kavandi tulemustest esile tõusnud ettepanekuid.
Põhja prefekt Kristian Jaani tunnustas Tallinna linna, et lähisuhtevägivalla temaatika on tõsiselt käsile võetud. „Lähisuhtevägivald on Eestis väga suureks probleemiks, Tallinna linnas saab politsei ühes ööpäevas keskmiselt 13-15 infoteadet lähisuhtevägivalla juhtumi kohta. Mullu oli Tallinna linnas iga seitsmes kuritegu seotud lähisuhtevägivallaga. Võrgustikupõhine lähenemine ja koostöö ongi just väga olulised märksõnad,“ ütles Jaani pressikonverentsil.
Kavandi üks autoritest Olle Selliov MTÜ Vaimse Tervise Edendamise Kompetentsikeskusest ütles, et lähisuhtevägivalla teema on väga kompleksne. „Suur osa juhtumitest on peidetud. Lähisuhtevägivalla puhul on ohvriteks enamuses naised, kuid kannatanute hulgas on ka mehi, lapsi ja puuetega inimesi. Loodud kavandis andsime ülevaate lähisuhtevägivalla ulatusest, samuti on ära toodud, milliseid meetemeid kasutatakse praegu lähisuhtevägivalla ennetamisel ja tõkestamisel. Praegusteks kitsaskohtadeks selles töös on, et pole alati teenuseid kõigile sihtrühmadele, puudub ka info. Samuti on probleemiks, et infot talletatakse erinevates süsteemides ja seepärast pole see alati operatiivselt kättesaadav. Heameel aga on, et teemaga jätkuvalt tegeldakse,“ tõdes Selliov.
Ema ja lapse turvakodu vanemsotsiaaltöötaja Pille Kübarsepp tõi murekohana välja, et kõik institutsioonid töötavad hästi, aga see töö on paraku killustunud, koostöö ei suju veel nii nagu vaja, aga loodetavasti tuleb siin peagi suur muutus, sest probleemiga tegeldakse.
