Täna avatakse jäämurdja Suur Tõll Lennusadamas taas külastajatele
Täna avatakse jäämurdja Suur Tõll Lennusadamas taas külastajatele ning tähistatakse pidulikult tema saja aasta juubelit.
See oli täpselt 100 aastat tagasi – 19. juunil 1914 – kui vastvalminud laev jõudis Tallinnasse Vanasadamasse. Kunagi maailma võimsamate jäämurdjate sekka kuulunud aurik on sõitnud nii Tsaari-Venemaa, Soome, Nõukogude Liidu kui ka Eesti Vabariigi lipu all. Tänaseks on jäämurdja läbinud põhjaliku taastamiskuuri ja tähistab suurejooneliselt oma juubelit.
Meremuuseumi direktori Urmas Dreseni sõnul on jäämurdja Suur Tõll olnud Eesti mere- ja sõjaajaloos kahtlemata erakordse tähtsusega. „Võiks öelda, et tema loosse on põimunud kogu Eesti Vabariigi ajalugu ja mul on väga hea meel, et meil on olnud võimalik investeerida selle loo jätkumisse,“ sõnas ta. Sajandi jooksul on vahetunud jäämurdja nimed ja meeskonnad, tema pardal on veetud relvi ja Vabadussõja kangelasi. See laev on murdnud jääd ja hoidnud meie sadamad laevatatavad, aidates nii noore Eesti riigi majandust üles ehitada.
Suure Tõllu renoveerimine on olnud väga mahukas. Taastatud on uhke ohvitseride- ja veidi vähem uhke meeskonnamess, loodud uus ekspositsiooni jäämurdja ajaloost ning avatud mitmed ruumid, mis varem olid külastajatele suletud. Lisaks tegutseb Laevaköök, mille menüüs on vaid kunagised jäämurdja meeskonna road. Nagu taastamistööde puhul ikka, on silmaga nähtav pigem jäämäe veepealne osa ja paljud suuremahulised tööd jäävad pilgu eest varju.
19. juunil on jäämurdja Suur Tõll külastajatele avatud kell 13.00–17.00, edaspidi iga päev kell 10.00 – 19.00. Vaid täna ja homme kell 20.00 etendub Lennusadama kail ja Suure Tõllu pardal Jaanus Rohumaa lavastatud vabaõhtuetendus JÄÄMURDJA SAJAND, millega tähistatakse väärika muuseumlaeva 100. sünnipäeva.
Miks on Suur Tõll väärtuslik ja unikaalne?
- Ainus I maailmasõja-eelne säilinud aurulaev Eestis ja kogu Baltikumis, tänapäeval üks kolmest Läänemerel säilinud 20. sajandi alguse aurik-jäämurdjast. Neist vanim on soomlaste Tarmo, mis ehitatud 1907 ning noorim rootslaste Sankt Erik, mis sai valmis 1915. Suur Tõll mahub oma ehitusajalt nende vahele, kuid on selle kolmiku hulgas suurim ja võimsaim;
- Valmimisel oli Suur Tõll üks kõige moodsamaid ja tehniliselt täiuslikumaid jäämurdjaid maailmas, mis toimis ka päästelaevana: alus lasti vette 29.03.1913, lõplik valmimine ehk käigukatsete algus oli 15.03.1914;
- Eesti Vabadussõja raskel algperioodil hoidis laev meie peamist ühendust välisilmaga, tuues siia relvi ja Soome vabatahtlikke. Eesti lipp heisati laeval esmakordselt Helsingis 29.11.1922 ning laev oli sinimustvalges Tallinnas 7.12.1922;
- Eesti suurima jäämurdjana tagas iseseisvusaja katkemiseni sadamate talvise mereühenduse, olles enne sõjasündmusi Eesti lipu all 18 talve;
- Töötas jäämurdjana 65 aastat;
- Ekspluatatsioonis 1914–1979 jäämurdjana, 1979–1988 sadama abilaevana, alates 1988 sügisest kuulub Eesti Meremuuseumile;
- Oma pika ajaloo jooksul on laev kandnud nimesid Tsar Mihhail Fjodorovitš, Volõnets, Wäinämöinen ja Suur Tõll;
