Avaleht Tunnustus Tänavuse Danske jazziauhinna võitis Mihkel Mälgand
Tänavuse Danske jazziauhinna võitis Mihkel Mälgand

Tänavuse Danske jazziauhinna võitis Mihkel Mälgand

Mihkel Mälgand
Foto: Rene Jakobson

Täna jagatakse 12. korda Eesti jazziauhindu. Jazzkaare ja Eesti Jazzliidu eestvedamisel on sel aastal taas uus kategooria tunnustamaks eesti värsket jazziloomingut. Auhinnad antakse üle The Bad Plus kontserdil. Tänavuse Danske Jazziauhinna võitis bassist Mihkel Mälgand.

Auhindu jagati viies kategoorias. Lisaks Danske Jazziauhind 2018 võitjale Mihkel Mälgandile pälvisid auhinnad saksofonist Lauri Kadalipp kui Noor Jazzitalent, Jazziedendaja on festivali Visioon ja Saue Muusikakooli juht Kristiina Liivik, Aasta Jazzansambel on Kirke Karja Quartet. Esimest korda anti välja ka Aasta Jazzihelilooja, kelleks on pianist ja helilooja Kristjan Randalu.

Mihkel Mälgand on kontrabassi ja basskitarri mängijana nõutud muusik erinevates koosseisudes, tema väga hea stiili- ja ansamblitunnetus ning avar tehniline pagas on tema trumbid. Sellel aastal astus Mälgand Jazzkaare raames üles enda pereansambliga Mälgand Bros. ja Estonian Dream Big Bandiga.

Jazzkaare peakorraldaja Anne Ermi sõnul on Mälgand ansamblites alati kindel tugi, nõudlik nii enese kui teiste suhtes. „Paljusid bände ei kujuta tema basskitarri või kontrabassita ette, võib-olla poleks neid olemaski. Ta laseb teistel särada ja kui ise soolo ette võtab, siis on seda kuulata puhas nauding. Hiljutine duo Kadri Voorandiga andis bassistile rohkem eneseteostusvõimalusi ja seda märgati nii kodus kui välisesinemistel,“ sõnas Erm.

Eesti Jazzliidu juhatuse liige ja tegevjuht Ivi Rausi-Haavasalu on uhke, et Eesti jazzi vaim on kasvanud jõudsalt ja tulevik särab kirkalt. „Eesti Jazzliit annab endast parima, et toetada ja tunnustada igakülgselt meie muusikuid-heliloojaid ning rõõmuga toome koos Jazzkaarega välja uue auhinna kategooria — Aasta Jazzihelilooja. Kui pole loomingut, siis pole, mida esitada ega edendada,“ sõnas Rausi-Haavasalu.

Jazziauhindadele esitati 47 kandidaati, lisaks professionaalsele žüriile andis Eesti Päevalehe veebilehel oma hääle ka publik. Danske Jazziauhinna eesmärk on laiemalt tunnustada Eesti aktiivsemaid, professionaalsemaid ja loomingulisemaid jazzmuusikuid nende kolme viimase aasta saavutuste eest. Auhinnafond on 3500 eurot, skulptor Tiiu Kirsipuu taies ning artisti kontserdi salvestus ETV poolt. Danske Jazziauhinna on alates 2007. aastast võitnud Jaak Sooäär, Tanel Ruben, Siim Aimla, Raivo Tafenau, Kristjan Randalu, Villu Veski, Taavo Remmel, Meelis Vind, Kadri Voorand, Maria Faust ja Mart Soo.

Noore Jazzitalendi auhinna pälvis Lauri Kadalipp, kes on lõpetanud Elleri muusikakooli saksofoni erialal ning õpib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Oma bändiga Lauri Kadalipp Social Jazz on ta üles astunud Tudengijazzil ja jazziklubides üle Eesti ning ta juhatab ka värsket koosseisu New Wind Jazz Orchestra.

Noore Jazzitalendi tiitlit annavad välja Jazzkaar ja Eesti Jazzliit, hindamaks kuni 26-aastaste muusikute initsiatiivi, head taset ja loomingulisust. Auhinnaks on Tiiu Kirsipuu taies, võimalus esineda Jazzkaare korraldatud kontserdil aasta jooksul ning Music Estonia mentorlussessioon. Noore Jazzitalendi auhinna on alates 2007. aastast pälvinud Erki Pärnoja, Kadri Voorand, Sofia Rubina, Peedu Kass, Joel-Rasmus Remmel, Kaspar Kalluste, Holger Marjamaa ja Kirke Karja, Aleksander Paal, Heikko Remmel ja Janno Trump.

Aasta Jazziedendaja Kristiina Liivik töötab Saue muusikakooli direktorina ja on sealse rütmimuusika osakonna mentor ning noorte rütmimuusikafestivali “Visioon” juht. Tänu tema tegemistele on jazzmuusika noorte seas uusi sõpru võitnud ja Sauelt on tuule tiibadesse saanud mitmed jazzmuusikud. Jazziedendaja saab endale Tiiu Kirsipuu taiese, vabapääsme Jazzkaare ja Eesti Jazzliidu kontsertidele aasta jooksul ning JURA espressomasina festivali peatoetajalt KAFOlt.

Esimesena pälvis Jazziedendaja auhinna 2009. aastal Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia professor ja Viljandi Kitarrifestivali korraldaja Ain Agan, seejärel Narva Muusikakooli pedagoog ning festivalide ja kontsertide korraldaja Boris Paršin, Nõmme Jazzi kunstiline juht Toivo Unt, Viljandi jazzisündmuste korraldaja Aivar Trallmann, panuse eest eesti jazzi arengusse ja meie jazziajaloo jäädvustamise eest Valter Ojakäär, Guido Kangur ja Pille Lukin regulaarse kontserttegevuse ja festivali Sõru Jazz eest, Tiit Paulus oma pedagoogilise töö ja jazzmuusika edendamise eest, Philly Joe’s jazziklubi pälvis tunnustuse muusikavaldkonna arengu ja jazziklubi tegevuse eest ja läinud aasta jazziedendaja oli fotograaf Rene Jakobson, kes on pildistanud viimastel aastatel pea kõiki olulisemaid jazzkontserte Eestis.

Kolmandat korda välja antav Aasta Jazzansambli tiitel kuulub Kirke Karja Quartet’ile, kuhu kuuluvad lisaks pianist Kirke Karjale kitarrist Kalle Pilli, bassist Raimond Mägi ja trummar Karl-Juhan Laanesaar. Ansamblilt on ilmunud album “Turbulence” ning planeeritakse ka uut. Viimane kontserdihooaeg on kvarteti viinud paljudele välislavadele. Vahetult enne Jazzkaart esines kvartett Euroopa suurimal jazzimessil Jazzahead Bremenis.

2016. aastal pälvis Aasta Jazzansambli tiitli Estonian Voices. 2017. aastal sai auhinna trio Peedu Kass Momentum. Aasta Jazzansambel saab auhinnaks 1000 eurot ja Tiiu Kirsipuu taiese.

Esimest korda anti sel aastal välja Aasta Jazzihelilooja tiitel, mis kuulub pianistile ja heliloojale Kristjan Randalule. Rahvusvaheliselt tuntud muusiku kõige uuem album „Absence“ ilmus 6. aprillil mainekalt plaadifirmalt ECM. Randalu on ühtlasi esimene Eesti jazzartist, kelle plaat on välja antud ühe hinnatuima plaadifirma ECMi poolt.

Aasta Jazzihelilooja saab auhinnaks 2000 eurot Eesti Autorite Ühingult ning taiese Tiiu Kirsipuult.

Kommentaarid