7. aprillil möödub 100 aastat raamatukogu asutamisest. Ühe suure sünnipäevapeo asemel kutsub raamatukogu oma lugejaid ja sõpru ning kõiki kultuurihuvilisi kaaslinlasi 1.–12. aprillini osa saama sünnipäeva kultuuriprogrammist, mis koosneb kirjandus- ja kohtumisõhtutest, raamatuesitlusest, kõnekoosolekust, lugemissoovitustest, näituste avamisest, kontsertidest ja teatrietendusest. Raamatukogu andis juubeliks välja Jukka Kostiaise Tartu kultuuriloo ainelise raamatu „Kinnises tõllas“, koostas näituse eesti kirjanike lugemissoovitustest ja saja-aastastest raamatutest ning avab nädalaks ajalootoa. Lisaks on ettevalmistamisel heliplaat tööpealkirjaga „Kirjanikud muusikas“.
Tartu Linnaraamatukogu asutajaks oli Tartu Rahvaraamatukogu Selts. 7.aprillil 1913 avas selts Raatuse tänaval linna esimese avaliku raamatukogu, mis 1920. aastal anti üle linnavalitsusele. Esimestel aastakümnetel pidi raamatukogu sageli kolima, nii on raamatuid laenutatud Aleksandri, Aia, Jaani ja Gildi tänaval. Tänastesse, esmakordselt spetsiaalselt raamatukogu jaoks kohandatud ruumidesse Kompanii tänaval koliti 1936. aastal.
Raamatukogul on olnud üheksa juhatajat: 1920.-1930. aastatel Ivan Abarenkov ja Mart Pukits, pöördelistel 1940ndatel Linda Ploompuu, Alo Tilk ja Aimi Hiir ning seejärel Eljo Kaldalu, Elle Tarik ja Tiit Jänese.
Praegune direktor Asko Tamme astus ametisse 2001. aastal.
Asutamisest peale on raamatukogu kimbutanud suured ruumiprobleemid, nende lahendamisega on pidanud tegelema kõik juhatajad. Esimene juhataja Ivan Abarenkov püstitas juba 1923. aastal eesmärgi – ehitada raamatukogule spetsiaalne oma hoone, aga see eesmärk on tänaseni täitmata, ka 21. sajandi esimesel kümnendil tekkinud lootused on luhtunud.
Alates 1987. aastast kannab raamatukogu Oskar Lutsu nime, enne seda aastatel 1952 -1986 oli aga Nikolai Gogoli nimeline. Kui 1921. aastal oli Tartu Linna Avalikus Raamatukogus umbes 3000 köidet, siis tänases on üle poole miljoni, kui toona oli lugejaid 700, siis täna 38 000 ning iga päev külastab Tartu Linnaraamatukogu üle 2000 inimese.
Möödunud aegade raamatukokku aitab pilgu heita 8.-12. aprillini arvutiklassis avatud ajalootuba „Astu ajas tagasi“. Ajalootuppa pannakse välja raamatukogu kroonikaid, fotosid, raamatute arvelevõtmisel ja lugejateeninduses kasutatud töövahendeid. Külastajad saavad proovida tegevusi, mis veel paarkümmend aastat tagasi olid tavapärased.
6. aprillil toimuv kõnekoosolek „Internetist kloostrini“ keskendub raamatumaailma tänasele päevale ja tulevikule. Oma nägemuse raamatukogude tulevikust esitab kultuuriminister Rein Lang.
Kõnekoosoleku idee lähtub Eesti Raamatu Aasta (2001) konverentsist „Kloostrist Internetini“. Järgneva kümnekonna aasta jooksul toimunud tormilist arengut infotehnoloogia vallas, lugemisharjumustes, informatsiooni talletamise viisides, suhtlemises maailmaga jne käsitlevad oma ettekannetes Peeter Tulviste, Anne Kull, Jaanus Vaiksoo, Kadri Tüür ja õde Theososti.
Aprilli esimestel nädalatel on raamatukogu külalisteks kirjanikud Jaan Kaplinski, Lauri Sommer, Mathura, Jan Rahman ja Ilmar Tomusk, kontserdi annab folklooriansambel Suprjadki Narvast ja külla tuleb Sulbi küla rahvateater. Kõige kaugem külaline, tunnustatud lastekirjanik Paul Maar sõidab kohale Saksamaalt.
