Tartus avatakse näitus arhitekt Erik Bryggmanist
Täna avatakse galeriis Noorus näitus „Põhjamaiselt karge. Arhitekt Erik Bryggman“ ringkäiguga kuraatori ja arhitektuuriajaloolase Mikko Laaksoneniga.
Bryggmani Instituudi ja Eesti Arhitektuurimuuseumi koostöös sündinud näitusel on Erik Bryggmani arhitektuur esitatud läbi nelja teema: Bryggmani olulisemate projektide ajatelg, eraldi teemadena tema kirikud-kabelid ja eramud-suvilad ning Bryggmani koostöö visuaalkunstnikega. Infoküllase ja rohke pildimaterjaliga näituse pärliteks on neli originaalmaketti erinevatest Soome kollektsioonidest.
Bryggman (1891–1955) oli üks 20. sajandi Soome olulisemaid arhitekte. Karjääri alguses projekteeris ta Turu mitmeid Põhjamaade klassitsismi stiilis elamuid, mida peetakse stiili parimateks näideteks Soomes. Alvar Aalto ja Hilding Ekelundiga hakkas ta aastatel 1927–1929 esimeste arhitektide seas Soomes rakendama funktsionalistliku arhitektuuri põhimõtteid. Turu messikompleks (1929), projekteeritud Aalto ja Bryggmani koostööna, oli Soome funktsionalismi, ‘funkkise’ manifest. Vierumäki spordikool (1931–1936), Åbo Akademi raamatukogutorn (1934–1935) ja Sampo hoone (1936–1938), mõlemad Turus, on Soome funktsionalismi tippteosed. Ülestõusmise kabel Turu kalmistul kinnistas modernismi Soome kirikuarhitektuuris. Sõjajärgsel rekonstrueerimise perioodil projekteeris Bryggman mitmeid koolimaju, haiglaid ja elamuid. Tema viimasteks projektideks jäid Lappeenranta, Lohja ja Honkanummi matusekabelid ning Turu linnuse restaureerimine (1939–1961).
