Avaleht Eesti elu Teadusagentuuri personaalse uurimistoetuse saavad 30 teadlast
Teadusagentuuri personaalse uurimistoetuse saavad 30 teadlast

Teadusagentuuri personaalse uurimistoetuse saavad 30 teadlast

ET2Eesti Teadusagentuuri personaalse uurimistoetuse saavad tänavu 30 uut teadusprojekti, uuteks uurimistoetusteks eraldatakse kokku 1,4 miljonit eurot.

Rahastatavaid uurimisprojekte on Tartu Ülikoolis 19, Tallinna Tehnikaülikoolis seitse ning Tervise Arengu Instituudis, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis, Eesti Keele Instituudis ja TÜ Kliinikumis igaühes üks, teatas Eesti teadusagentuur BNS-ile.

Välja antakse üheksa starditoetust alustavatele teadlastele ja 21 otsingutoetust kogenud teadlastele uute ja väljakutsuvate uurimisteemade jaoks. Stardigrandi saavad näiteks Ivo Palu, kes uurib elektritootmismustrite mõju kõrgepingeseadmete ja kaablite isolatsioonile ning Peeter Espak Vana Lähis-Ida loomismütoloogia ja panteoni arengu uurimiseks.

Silmapaistvate uurimisteemade jaoks saavad toetust mitmed Eestis töötavad välisteadlased. Satish Narayana Srirama loob starditoetuse toel mobiili- ja pilvearvutuste laboratooriumi, kus uuritakse teemasid alates pilvearvutuste kasutamisest teaduses kuni Asjade Interneti võimaldamiseni. Raul Vicente Zafra uurib mälutekke sünaptilisi protsesse biofüüsikalise mudeldamise ja kõrgetasemelise masinõppe abil.

Otsingutoetused annavad võimaluse mitmetele kogenud teadlastele jätkata uurimistööd uues suunas. Mihkel Koeli uurimisprojekt käsitleb aerogeele materjalidena keemilise analüüsi jaoks. Rain Jõgi viib personaalse uurimistoetuse abil läbi hingamisteede tervise uuringu läbi põlvkondade Põhjamaades, Šveitsis, Hispaanias ja Austraalias. Kristjan Vassil uurib internetihääletuse mõju valimisaktiivsusele, poliitilisele esindatusele ja usaldusele Eesti, Norra ja Šveitsi näitel. Kristiina Rossi uurimisteemaks on kultuurinihe eesti keeles 17. ja 18. sajandil.

Lisaks stardi ja otsingugrantidele annab teadusagentuur personaalse uurimistoetuse raames välja kaheksa järeldoktoritoetust.

Taotlusvoorus oli edukaid taotlusi 13,2 protsenti. Kokku esitati 229 taotlust, neist 57 alustavatele teadlastele mõeldud starditoetuse taotlust ja 172 otsingutoetuse taotlust kogusummas 15,8 miljonit eurot. Keskmine starditoetuse suurus on 49,4 tuhat eurot ning keskmise otsingutoetuse suurus on 48,3 tuhat eurot.

Eesti Teadusagentuuri poolt välja antavad personaalsed uurimistoetused on üheks teadustööd toetavaks rahastusinstrumendiks. Koos varasemalt käigus olevate Eesti teadusfondi grantidega on personaalsed uurimistoetused suuruselt kolmas riigieelarveline teadustööd toetav rahastusinstrument. Koos ETF grantidega moodustavad personaalsed uurimistoetused tänavu 7,5 miljonit eurot. Institutsionaalsete uurimistoetuse kogusumma on 23,4 miljonit eurot.

Personaalsed uurimistoetused moodustasid 2012. aastal kaks protsenti Eesti teadus- ja arendustegevuse kulutustest ning neli protsenti avaliku sektori teaduskulutustest. Eelmisel aastal anti välja 42 uut personaalset uurimistoetust

ET

Kommentaarid