TEOREETILINE EETIKA – mida selle all mõistetakse?
Teoreetilise eetika võib üldjoontes jagada metaeetikaks ja normatiivseks eetikaks.
Metaeetika uurib eetika mõisteid. Mida me tahame öelda kui väidame, et mingi tegu on halb? Mida sisaldab endas väljend “õige”, mida tähendab sõna “hea” jne. Vahel võrdsustatakse metaeetika analüütilise eetikaga. Metaeetikat arendati aastail 1903-1958 analüütilises traditsioonis, ent hilisemalt ei ole võimalik eristada selget rühma, kelle töid võiks nimetada analüütilisteks. Viimane toob ilmsiks asjaolu, et metaeetika ja analüütilise eetika vahele ei saa tõmmata võrdusmärki.
Normatiivne eetika on teooria selle kohta, milline käitumine on moraalselt hea/halb. Normatiivses eetikas püütakse selgitada, mis on ühe või teise normi aluseks ning kas ja kuidas on neid võimalik filosoofiliselt põhjendada. Tuntumad normatiivsed teooriad on utilitarism ehk teleoloogiline eetika, kohuse-eetika ehk deontoloogiline eetika ning vooruseetika.
Eetikaga tegelevaid institutsioone ja organisatsioone, õppematerjale ja palju muud leiab teemast eetika ja moraal.
Allikas: TÜ EETIKAVEEB
Uuri lähemalt SIIT!
