1. Avaleht
  2. Eesti elu
  3. Tõnis Mölder: lastekaitsetöö paremaks korraldamiseks on Tallinna linn võtnud selge initsiatiivi
Tõnis Mölder: lastekaitsetöö paremaks korraldamiseks on Tallinna linn võtnud selge initsiatiivi

Tõnis Mölder: lastekaitsetöö paremaks korraldamiseks on Tallinna linn võtnud selge initsiatiivi

Ministeeriumid algatavad Tallinna linna ettepanekul mitmeid seadusmuudatusi lastekaitsetöö paremaks korraldamiseks

Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna abilinnapea Tõnis Mölder saatis augustikuu lõpus Riigikogu sotsiaalkomisjonile, Sotsiaalministeeriumile ja Justiitsministeeriumile mitmeid ettepanekuid seadusemuudatuste algatamiseks ning vajalike muudatuste sisseviimiseks riiklikesse regulatsioonidesse, välistamaks seaduste mitmeti tõlgendamisi ja kohtumenetluste asjatuid venitamisi lastega seotud menetluses.

„Lastekaitsetöö paremaks korraldamiseks on Tallinna linn võtnud selge initsiatiivi, sest näeme mitmeid kitsaskohti ning asendushoolduse regulatsioon vajab korrigeerimist. Seadusmuudatuste ettepanekutesse suhtusid ministeeriumid valdavalt positiivselt ning hea meel on tõdeda, et mitme olulise probleemi lahendamise nimel on riik alustanud juba tööd,“ ütles Mölder.

Abilinnapea sõnul on lapse üle eestkoste korraldamiseks vajalik viia sisse muudatused perekonnaseaduse vastavatesse regulatsioonidesse. „Eestkoste määramise korral alaealise lapse üle tuleb määratleda isikute ringi, kes saavad esitada kaebuse juhul, kui nende arvates on lapsele eestkostjat määrates nende õigusi riivatud või neist põhjendamatult mööda mindud. Justiitsministeeriumi esindajad kinnitasid meile teisipäevasel riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil, et selle küsimuse lahendamisega tegeletakse ning loodetavasti jõuab kaebeõigust täpsustav eelnõu Vabariigi Valitsusse arutamiseks juba lähinädalatel,“ selgitas Mölder, kelle sõnul soovivad ministeeriumid 2019. aasta esimeses pooles välja pakkuda ka terviklahenduse eestkoste valdkonna arendamiseks.

„Ühe väga olulise ettepaneku tegime üleriigilise kriisihooldusperede võrgustiku arendamiseks ja loomiseks, kuhu saaks suunata kõik abivajavad lapsed, olenemata nende vanusest, soost ja erivajadusest ning minimaliseerida seeläbi laste viibimise aega turvakodus,“ ütles Mölder.

„Paraku on turvakodusse sattunud lapsi, kes on läbinud mitu hoolduspere ning lõpuks vajavad erispetsialistide abi sügavate käitumishäirete korrigeerimiseks. Sellist olukorda, kus lapsed liiguvad ühest hooldusperest teise, ei tohiks lasta tekkida. Seetõttu on hea meel, et Sotsiaalkindlustusameti eestvedamisel töötatakse välja kriisihoolduspere mudel ning neil on seda kavas piloteerida juba järgmisel aastal.“

Eraldi kohtumenetluse kitsaskohana tõi Tallinna linn välja perekonnaasjade menetlemise ebapiisava kiiruse, mis ei ole laste huvidega kooskõlas. Justiitsministeerium möönis abilinnapeale saadetud vastuskirjas, et kohtud ongi hetkel paraku väga ülekoormatud ning inimeste teadlikkuse kasvades kasvab ka kohtusse pöördumiste hulk, seda samuti perekonnaasjades. „Lapsesse puutuvate kohtuasjade kiire lahendamine on kahtlemata lapse huvides, kuid kiire lahenduse tõttu ei tohi kannatada lahenduse kvaliteet. Piiratud ressursside tingimustes kohtutele rangete lühikeste menetlustähtaegade sätestamine võib seega anda pigem vastupidise tulemuse.“

Lisaks ülaltoodud ettepanekutele tegi Tallinna linn ettepaneku anda lapse hooldusküsimuste üle vaidlevate vanemate juhtumite kohtueelne menetlus kohaliku omavalitsuse üksuselt Sotsiaalkindlustusametile ning muuta lepitus kohustuslikuks kohtueelseks menetluseks lastega seotud vaidlusküsimuste puhul.

Sotsiaalministeerium toetab neid lahendusi, kus lapse elukorraldust puudutavad küsimused lahendatakse kohtu asemel eelkõige perelepitaja juures. Ministeeriumitel on kavas järgmisel aastal töötada välja uus perelepitusteenuse/vahendusmenetluse korraldus- ja rahastamismudel. Selle väljatöötamise käigus analüüsitakse muuhulgas, kes peaks täitma lepitusorgani rolli, kuidas peaks toimima perelepitusteenusele suunamine ja selle pakkumine, milline juriidiline jõud peaks olema lepituse raames tehtud kokkuleppel ning kuidas see peaks suhestuma kohtu- ja täitemenetlusega, millistele nõuetele peaksid vastama perelepitajad, kuidas peaks toimuma teenuse rahastamine jms. Peale lepitusmudeli väljatöötamist alustatakse ka vajalike seadusmuudatustega.

Head Uudised GoodNews