VAATA VIDEOT! JJ-Street tänavatantsukooli eestvedaja Joel Juht TTV saates Suvemiks: Kes veel soovivad kohta koolis – kiirustage!
2003. aastal alustas esimene ja suurim tänavatantsukool JJ-Street, mis on tänaseks laienenud üle kogu Eesti. Kool on nimetatud parimaks erihuvikooliks, mis on suutnud kõiki oma õpilasi üllatada innovaatiliste ideedega. Kaasaegne tantsukool täidab ühiskondlikku funktsiooni tantsija ettevalmistamisel – kultuuri edasiandmisel, oskuste arendamisel ja uute teadmiste loomisel.
Tantsukooli tuntus on kasvanud terves Euroopas, kuna lisaks muule tegevusele korraldatakse Baltikumi suurimat tänavatantsufestivali JJ-Street Baltic Session ning rahvusvahelist tantsulaagrit Camp of Hip-Hop.
Eelkõige on ettevõtmine kaasaegse tänavatantsu ja koreograafia huvikooliks, mille õppejõududeks kõik JJ-Street’i treenerid.
Meil on stuudios JJ-Street tänavatantsukooli eestvedaja. Tere tulemast Joel Juht koos Tauri Vosmaniga, Camp of Hip-Hop’i rahvusvaheliste võistluste II koha võitjaga.
Joel, kui tantsuliselt on suvi möödunud?
Minul vähem, aga noortel rohkem, kuna läbi sai just väga suur rahvusvaheline tänavatantsulaager. Olin rohkem organiseerija ning sain tantsu kõrvalt näha.
Oled ka sõbra kaasa kutsunud?
Pigem õpilase. Tauri Vosman on kaks aastat õppinud mu käe all sellist stiili nagu popping ning kuna ta saavutas Camp of Hip-Hop rahvusvahelisel võistlusel teise koha, siis mõtlesin, et siin võiks olla hea koht teda tutvustada.
Kuidas sa Tauri üldse tantsu juurde sattusid?
Nägin koolis plakatit ja tulin trenni. Nii see ka läks, kuni jõudsin linna Joeli käe alla õppima.
Joel, sinu tantsustuudios algavad peagi vastuvõtud. Räägi lähemalt, kas järjekord on ukse taga?
On küll. Registreerumine on lahti läinud ja päris paljud tahavad trenni tulla, seega tahakski südamele panna, et kiirustama peab, kes veel tahab kohta saada. 25.-30. augustini toimuvad üle Eesti pea 35s linnas vastuvõtud. Tuleb päris tõsine aasta.
Kui palju noori, keda olete tantsukooli kutsunud, olete suutnud eemal hoida pahandustest?
Kui nii vaadata, siis pole tegu tõepoolest pelgalt tantsuga, sest mistahes spordiala, liikumine või muu, millega inimesed tegelevad, hoiab neid eemal pahandustest, aga oleme tõesti suutnud paljusid suunata paremuse poole. Arvu sedasi öelda ei oskagi, sest kui aastas tuleb trenni ikkagi üle 1000 inimese, siis on neid igasuguseid. Peame tegelema lapsevanematega, lastega, aga ka lastega, kellel omakorda on lapsed – on kõikvõimalikud variandid.
Mis vanuses inimesed üldse sinu juurde jõuavad?
Alates 6ndast eluaastast, kuid erandina on tulnud ka 5-aastased. Viimased satuvad peamiselt siis, kui neil enda vanemad trennis käivad. Keskmiselt käivad 12-18-aastased. Sel aastal olen näinud nimekirjades juba ka vanemat generatsiooni. Võib-olla on juba aru saadud, et vanus ei oma tähtsust.
Tauri, mis need kõige popimad stiilid täna sinu arvates on?
Ikka hip-hop, popping, locking, house, vogue jpt.
Joel, kas räägiksid lähemalt poppingust?
See on stiil, mida vanasti kutsuti robot-stiiliks. Tegelikult on olemas robot, mis on hästi mehaaniline ja on popping, mis tuleb robot-stiilist ja tantsitakse funky’lt. Stiil locking on see, mis rajas tee popping’ule. See pole nii tantsuline ja samas ka mitte nii robotlik.
Liiga moodne minu jaoks!
Kui teeme robotit, on kõik väga kandiline, aga kui teeme popping’ut, fikseerime asendid lihastega.
Joel, sa oled pärit Jõgevalt. Kui palju noori oled seal tantsukooli meelitanud?
Täna on meil Kesk-Eestis umbes 200 tantsivat noort. Kindlasti on seal raskem, kuna on finantsiliselt raske. Kõik tahavad ju raha saada, mistahes kohas tegutsed – rent, paremad tingimused jne, üks pidev võitlus. 3-4 aastat on olnud selline mõte, et kuna olen ise sealt pärit, looks sinna muuseumi, loomaks omakorda seeläbi linna väärtust. Kes teab, kõike võib juhtuda.
Lapsena meeldis sulle laulda. Kas pole tulnud mõtet hitiga välja tulla?
Umbes kuu tagasi panin YouTube’i üles räpp’i-loo, mis sai naljaga pooleks sisse lauldud, aga jah, kunagi võitsin ära üleriigilise laulukonkursi ja võib öelda, et laulsin väga palju. Oli väga tore aeg, kui arvestada, et sellises kohas polnud lastel palju võimalusi kuhugi minna ning laulmine oli heaks väljundiks teha ja näha. Eks ma nalja ikka viskan enda kohta ja midagi tõsiselt selle koha pealt ei võta, seega kõik, mis on väljaspool tantsu, on lihtsalt üks hobitegevus.
Soovin teile kerget jalga!
VAATA VIDEOINTERVJUUD!
