Avaleht Kunst Kunst valitseb VIDEO! KUNST VALITSEB SÜDAMES! Galerist ja kuraator Piia Ausman tutvustab erilist näitust Tallinna Raekojas
VIDEO! KUNST VALITSEB SÜDAMES! Galerist ja kuraator Piia Ausman tutvustab erilist näitust Tallinna Raekojas
Kunst valitseb
0

VIDEO! KUNST VALITSEB SÜDAMES! Galerist ja kuraator Piia Ausman tutvustab erilist näitust Tallinna Raekojas

0
Piia Ausman
Galerist ja kuraator Piia Ausman

Tallinna TV reporter Üllar Luup on sedapuhku Tallinna Raekojas, kus on väljas unikaalne vanade meistrite teoste näitus erakogudest.

Näituse “Kunst valitseb” kuraatori Piia Ausmani sõnul on raekojas väljas 93 teost 15.-17. sajandi saksa ja flaami tuntuimatelt renessansiaegsetelt maalikunstnikelt. Kultuuriruumist, mis on Tallinnale alati kõige lähemalt olnud. Kunstiajaloolased ja -eksperdid on üllatunud, et näituse korraldaja Art-Life projekt, on suutnud esitleda sellises koguses Lääne- Euroopa hiilgeaja kunsti. Näitus haarab terve raekoja.

Näitusega plaanitakse Tallinnast edasi liikuda, Tallinna raekoda on tuuri stardipunkt, kuid näituse vastu on huvi tuntud juba Amsterdamis, Monacos, Riias ning mujal. Hetkel käivad näituse täpse järgmise sihtkoha suhtes läbirääkimised.

Head uudisedÜllar Luup uurib, et miks just 15. 17 sajandi maalikunst on raekotta jõudnud. “Me loeme seda perioodi siiski Euroopa hiilgeajaks,” vastab kuraator ja toob välja märksõnad, mis seda ajastut iseloomustavad – Hansaliit, õitsval järjel kaubandus ja kunst, renessanss. Aeg, mis jättis meile tõeliselt imetlusväärseid väärtusi. Raekojas võib näha paljude tolle perioodi olulisemate autorite toeseid Peter Paul Rubensi töid, saksa kunsti nimekaimaid loojaid Lucas Cranachit ja Albrecht Dürerit, aga ka Aelbrecht Boutsi, Frans Snydersi. Paulus Bori, Jan Bruegheli ja mitmete teiste teoseid.

Piia Ausman märgib ära, et sel aastal on Lucas Cranach nooremal 500 sünniaastapäev, mistõttu ka näitus Cranachite perekonna loomingule erilist tähelepanu on pööranud, nii Cranach nooremalt kui ka vanemalt on väljas mitmeid töid, eraldi ekspositsiooina.

Head uudised2Näituse tööd on nii ilmaliku, religioosse kui ka ühiskonnakriitilise sõnumiga. “Selle ajastu kunst väljendas eredalt ja sügavalt ajastu moraali ja eetikat, tõekspidamisi, kandis endas ilu ja harmooniat,” jutustab kuraator. “ Tänapäeval on siit palju õppida, oleme ju poliitiliselt ja majanduslikult ebastabiilses maailmas, kindlustunnet on vähe – võib-olla on aeg tagasi pöörduda kunagiste kogemuste juurde, leida vastuseid ajaloost nagu renessanssi ajastu inimene pöördus antiikmütoloogia juurde.”

Näituse kujundus ja valguslahendused nõuavad erilist tähelepanu. Saalid on hämarad ja selles võimenduvad vaid maalid ise. Üllar Luubi kirjelduse kohasel tuleb valgus pildile justkui tagant, mis loob mulje, nagu maalide asemel oleksid slaidid. Tegelikult aga on raekojas korraldajate poolt kasutatud ülimalt kaasaegset valgustehnoloogiat, kus tugev valgulaik on täpselt maalile kadreeritud, tõstes ruumis esile ainult kunstiteosed. See salapärane valgus rõhutab ka raekoja hoone ajaloolist hõngu. Näituse kujundaja on Julien Boaretto Pariisist.

Reporterit huvitab see, miks panid tolle ajastu kunstnikud sageli rõhku natüürmortidele, kunstiliigile, mida harrastatakse sageli näiteks koolide kunstitundides. Piia Ausmani sõnul võib küll tunduda, et natüürmort on üks tore kogum esemeid, mille kaudu saab õppida maalimisel valguse ja varju langemist ja esemete omavahelisi proportsioone, kuid vanade meistrite kunstis on natüürmort sügava tähendusega maališanr.

“Ühtpidi oli see seotud religioosse maailmaga, tuletades meelde elu ajalikkust, selle kiiret möödumist. Tihti rikkalikud ja unikaalsed esemed mida kujutati, kandsid selget tähendust. Pealtnäha lihtsalt esemete kogum on tegelikult lugu ja tähenduste kogum, selleta tollased kunstnikud ei maalinud,” jutustab kuraator. Ta toob näitena, et sidrun tähendas truudusetut sõpra, ploomid hinge pääsemist pärast surma, austrid ja krevetid olid rikkaliku, kuid pahelise maailma sümbolid, viinamarjad viitasid Kristuse verele, pähklid näitasid tema loomuse kahesust, inimlikku ja jumalikku. Jan van Kesseli maalitud puuviljad ühel tema näituse teosel on üliküpsed, pea lõhkemas, viidates liikumisele kaduvuse suunas, sellele vihjavad ka puuviljadele ilmunud ussikesed ja kärbsed, töö justkui rõhutaks kauni hetke möödumist ja seda, kuidas me oma hetki kasutame.

Kuraatori sõnul oligi natüürmordi peateemaks elu kestvus ja kaduvus, surelikkuse märkimine, et inimene väärtustaks elu hingelist poolt, ei raiskas seda, vaid oleks elu eest tänulik. Siit ka natüürmortidel olev armulaua sümboolika – leib ja vein.

Rohkem infot näituse kohta leiab SIIT!

VAATA VIDEOINTERVJUUD!

https://youtu.be/Jf7x1fBv5V4

mm

Kommentaarid